terça-feira, 7 de junho de 2016

Korupsaun-kriminalidade finanseira, Ameasa bo’ot ba Estadu

.

Jornal Nacional Diário - 07 de junho de 2016

Prezidenti Repúblika (PR), Taur Matan Ruak hateten katak, korupsaun no kriminalidade finanseira iha Timor Leste (TL), sai ameasa bo’ot ba konsolidasaun Estadu.

“Korupsaun, krime organizadu no kriminalidade finanseira bele fó ameasa ne’ebé sériu ba konsolidasaun no afirmasaun Estadu sira nian, la’os de’it ba Timor Leste, maibé ba nasaun hot-hotu,” hateten Prokurador Jeral da Repúblika (PJR), José Ximenes lee PR Taur Matan Ruak nia diskursu iha aniversáriu Ministériu Públiku (MP) ba dala 16, ne’ebé realiza iha salaun Ministériu Negósius Estranjeirus i Kooperasaun Dili, Segunda (06/06).

Tanba ne’e, Taur Matan Ruak hatutan katak, aparellu justisa nian no instituisaun polisia sira tenke prepara-an di’ak liu tan atu bele hasoru krime sira ne’e, no Ministériu Públiku tenke preparadu di’ak liutan ba servisu ida ne’e.

Taur Matan Ruak dehan, ida ne’e esplika mós ba espesializasaun iha área kontas públikas no kontesiozu Estadu nian, ho liafuan seluk dehan katak, Ministériu Públiku no sistema justisa iha kapasidade atu defende interese patrimonial Estadu nian no reseita fiskal.

“Kriasaun ba Ministériu Públiku tinan 16 liu ba, hanesan momentu ida ne’ebé importante tebes ba prosesu harii Estadu de direitu iha TL”, katak Taur Matan Ruak.

Xefi Estadu ne’e esplika katak, aniversáriu MP sai hanesan momentu atu komemora no haksolok, la’os de’it ba sira ne’ebé servisu hela iha área justisa, maibé mós ba sidadaun hotu ne’ebé benefísiu husi respeitu ba direitus hhumanus iha TL no mós husi konstrusaun Estadu direitu TL.

“Dalan ne’ebé mak Timor Leste la’o ona iha prosesu hametin Ministériu Públiku, pozitivu tebes no merese nasaun nia atensaun”, hateten Taur Matan Ruak.

Xefi Estadu ne’e dehan tan, PJR konsege ona hametin nia-an tuir rekursus hhumanus ne’ebé nia iha, no hakat ona pasu hira tan ba oin hodi halo servisu internu sai espesializadu liu tan, atu nune’e bele hadi’ak inkeritu sira nia kualidade, i hadi’ak servisu ne’ebé mak nia presta ba sidadaun sira no halo justisa.

Taur Matan Ruak esplika katak, harii servisu espesializadu hirak iha PJR hodi luta hasoru korupsaun, krime organizadu no trata prosesu hirak ne’ebé relasiona ho familia no protesaun labarik, hanesan pasu ne’ebé mak foin hola no merese atu hahí sira.

Xefi Estadu ne’e esklarese, progresu sira ne’e, só bele sai posível, tanba halo ona reforsu ne’ebé signifikativu ba rekursu hhumanus, la’os de’it iha MP, maibé mós iha sistema justisa nia instituisaun seluk.

“Reforsu hirak ne’e, signifika katak, iha tinan hirak ikus ne’e, instituisaun sira hasa’e liutan sira nia esforsu atu fó kapasitasaun. Konsolidasaun no dezenvolvimentu ejiji ita kontinua hametin kualidade no hasa’e sentru formasaun jurídika nia kapasidade, atu prepara juiz sira, Ministériu Públiku nia majistradu sira, defensor públiku sira no traballador tékniku sira seluk iha área justisa,” katak Taur Matan Ruak.

Xefi Estadu ne’e dehan, liu husi hasa’e rekursus hhumanus no hametin organizasaun, PJR konsege ona hamenus númeru kazu ne’ebé pendenti.

Taur Matan Ruak afirma, hamenus númeru kazu pendenti no hasa’e investigasaun nia kualidade, bele kontribui ba justisa ida ne’ebé di’ak liu.

Xefi Estadu ne’e dehan, buat hirak ne’ebé mak MP konsege alkansa ona, hanesan konkista nasaun ne’e nian.

“Ha’u fiar katak, konkista hirak ne’e, hanesan razaun atu ita komemora iha aniversáriu ba dala 16 ne’e,” tenik Taur Matan Ruak.

Eis Jeneral ho fitun rua ne’e dehan, husi prioridade sira ne’e, ida ne’ebé importante liu mak, haluan asesu ba justisa ba territóriu tomak.

“Ita tenki halais prosesu harii área justisa nia estrutura sira iha Timor laran tomak. Ha’u rasik dehan bei-beik ona katak, ita nia rain presiza Ministériu Públiku iha Minisípiu hotu-hotu,” relata Xefi Estadu ne’e.

Taur Matan Ruak dehan, la’os de’it tanba MP nia prezensa, halo populasaun sira senti hakmatek, maibé mós tanba MP nia prezensa hanesan fatór importante ida hodi apoia polisia nasionál nia asaun.

Xefi Estadu ne’e dehan, TL tenke hakat ba oin ho urjente no determinasaun, hodi asegura majistradu MP sira nia prezensa iha Minisípiu hotu.

Maibé Taur Matan Ruak esplika, prezensa hirak ne’e, la’os de’it husi Ministériu Públiku atu bele hasa’e sidadaun sira nia asesu ba sistema justisa.

“Ita tenke planea no fó prioridade ba investimentu iha rekursus hhumanus, no fasilidade atu nune’e, Minisípiu hotu bele hetan tribunais, juizes, defensores públikus no ofisiais justisa,” nia afirma.

Nia afirma, prezensa husi instituisaun sira justisa nian, iha territóriu nasionál tomak, hanesan fatór forte ida atu hakbesik Estadu ba sidadaun sira.cos

Foto: Presidência da República de Timor-Leste.
.

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.