terça-feira, 30 de abril de 2013

Population Mobilized to Stop Miss Timor!!!

.

Jornal Timor Post - Tuesday, 30 April 2013 

Thirteen Non Government Organizations have threatened to mobilize a popular demonstration to stop the Miss Timor beauty pageant, if the Ministry of Tourism, headed by Francisco Kalbuady goes head with it.

In the meantime the member of the Convention to Eradicate Discrimination Against Women (CEDAW), Milena Pires said that Miss Timor is not an integral part of the tourism development plan.

“ I am concerned with the planned Miss Timor is not properly integrated into the Tourism development plan itself, lest we will be putting out a message that is not positive instead, so I think this is a question that has to be properly debated,” Milena told journalists at the Presidential Palace, Monday 29 April last, when asked about the Miss Timor event being proposed.

“I am concerned with this planned event, because if we look at other countries, sex tourism has become problematic, as we can see in our own region, this has become a big issue,” Milena added.

She said, it is already known what positives the Miss Timor event proposed by the Ministry of Tourism will bring to the people.

Milena informed that in other countries where this issue has been discussed and analyzed by the CEDAW committee there is no specific report on Miss Timor or any other similar event, but there has been debate about the possible impacts on women.

“I can say that in the reports that the CEDAW committee has discussed regarding what has happened in other countries the specific question of Miss Timor or Miss Universe or Miss whatever has not been a specific issue, but what has been discussed is what impact or what may be the consequence of bad or improperly implemented policies.

The NGOs who are against the Miss Timor event include Pradet, FOKUPERS, Ajar, Hak, Alfela, Acbit, Lao Hamutuk, GFFTL, Caucus, Hasatil, Haburas Foundation, Forum.

“If the Minister for Tourism continues to be stubborn with pushing this Miss Timor event through, we will mobilize people to demonstrate against it,” declared the spokesperson for the Anti Miss Timor group Maria Jose Guterres at a press conference held at the Fokupers office in Farol, Monday 29 April last.  According to her, “the current conditions in the country still do not warrant such an event, more so to use state funds.”

Maria also said that the organizations concerned who are defenders of womens rights have been brought together in their anti Miss Timor campaign because they were taken by surprise that such an event suddenly emerged. 

“We are surprised because the situation in Timor-Leste is one where there are many existing problems affecting women’s rights, that deserve priority attention from the state of Timor-Leste, such as increasing domestic violence, the economic hardship women find themselves in as well as trafficking and exploitation of women,” Maria added.

Similarly Marciana Goncalves as a Timorese woman is concerned with this Miss Timor event.

“As a Timorese woman I disagree with this plan be the Ministry of Tourism, because of our current conditions, because we think there are other tourism priorities as well, such as Tourism infrastructure that remains abandoned,” Marciana said when interviewed by the Timor Post in Suco Talitu, last Sunday 28 April.

According to her, the Ministry of Tourism should give priority to Tourism capital projects.

“The question is this.  Has the Tourism Ministry surveyed the various potential tourism sites or not? This is one question, and because of this as a woman I am against the Miss Timor event because it is still not time to think about it,” Marciana commented. 
.

“Mobiliza Massa Hapara “Miss Timor”!!!”

.
Milena Pires

Jornal Timor Post - Tersa-Feira, 30 Abril 2013 

Organizasaun Naun Govermentais 13 ameasa mobiliza massa hodi hapara eventu Miss Timor, kuandu Ministeriu Turizmu (MT) ne’ebe xefia husi Francisco Kalbuadi Lay kontinua realiza eventu ne’e. 

Entertantu, membru Convention of All Forms of Discrimination against Women (CEDAW) Milena Pires hateten, Miss Timor la integra iha planu atu promove turizmu iha rai laran. 

“Hau preokupa ho programa Miss Timor la integra didiak ba iha planu atu promove turizmu rasik, keta ita hatudu fali mensazen ida la pozitivu ba ita, hau hanoin kestaun ida ne’e presiza deskute didiak,” Milena ba Jornalista sira iha palasiu Prezidenti Bairopite, Segunda (29/4) bainhira husu nia hanoin kona ba Miss Timor. 

 “Hau preokupa ho programa ida ne’e, se ita haree ba rai sira seluk, problematiku ida bolu naran turizmu bazeia ba seksu, it abele haree iha ita nia reizaun azia, kestaun ida ne’e sai problematiku,” Milena hatutan. 

Nia dehan, Miss Timor ne’ebe propoin husi Miniteriu Turizmu hatene ona ninia vantazen no saida mak sei lori husi Miss Timor ne’e ba povu Timor rasik. Milena informa, relatoriu husi nasaun seluk ne’ebe hetan diskuti no analiza iha komite CEDAW laiha relatoriu ida ne’ebe koalia kona ba Miss Timor no Miss saida de’it, maibe deskuti deit saida mak bele fo impaktu. 

“Hau bele dehan ba ita katak, tuir relatoriu rai seluk ne’ebe ami analiza iha komite CEDAW, ami la deskute kestoens Miss Timor, Miss Universi ka Miss sira seluk, maibe ami deskute saida mak bele sai impaktu ka rezultadu politika ne’ebe la lao diak no la difini diak,” reprejetante feto TL ba komite CRDAW ne’e hatutan. 

Nune’e, ONG sira ne’ebe la konkorda Miss Timor mak hanesan Pradet, Fokupers, Ajar, Hak, Alfela, Acbit, Lao Hamutuk, GFFTL, Caucus, Hasatil, Haburas, Foundation, Foram. 

“Se ministeriu Turizmu kontinua ulun to’os hala’o eventu Miss Timor-Leste, ami sei mobiliza massa hala’o asaun kontra eventu ne’e,” deklara Porta Vos anti Miss Timor-Leste Maria Jose Guterres iha konferensia imprensa ne’ebe hala’o iha knu’a Fokupers Farol, Segunda (29/4). 

Tanba tuir nia,”Situasaun oras ne’e seidauk permiti atu implementa, sa tan uza orsamentu estadu. Maria mos hateten tan katak, organizasaun sira ne’ebe servisu luta ba Direitu feto hodi halibur-an iha komite anti Miss Timor senti hakfodak ho programa ne’e. “Ami hakfodak tanba situasaun Timor Leste ne’ebe sei eziste problema barak ba direitu feto, no sira merese atensaun prioridade husi estadu Timor Leste hanesan problema violensia domestika aumenta ba beibeik, problema ekonomia feto sira iha area rural, problema edukasaun feto sira no mos trafiku no exploitasaun feto sira,” Maria hateten tan. 

Nune’e mos, Marciana Goncalves hanesan feto Timor preokupa ho aktividade Miss Timor ne’e. 

“Hanesan Timor hau la konkorda ho politika Ministru Turizmu ne’e tanba agora kondisaun seidauk premiti, tan ne’e propoin atu hadia uluk fatin Turizmu no puzada iha ne’ebe nia infraestrutura oras ne’e sei abandona hela,” Marciana hateten bainhira dada lia ho Timor Post iha Suku talitu, Domingu (28/4). 

Tuir nia, Ministeriu Turizmu lolos tau perioridade uluk ba projeitu fiziku iha area Turizmu. “Kestaun agora Ministru Turizmu foti ona dadus fatin Turizmu hirak ne’e ou seidauk, ida ne’e maka sai perguntas, tanba ne’e hanesan feto hau kontra ho eventu Miss Timor tanba TL seidauk to’o tempu atu realiza,” Marciana komenta.

.

Isabel Ferreira hakat liu tiha ona barreira balun kona-ba nia estatuto hanesan espoza husi Presidente Republika

.

Frelino C Soares - Opinião

Ha'u hanoin senhora Isabel Ferreira hakat liu tiha ona barreira balun kona-ba nia estatuto hanesan espoza husi Presidente Republika nian hodi koalia kona-ba assunto publiko balun nian neebe hanesan ita tomak hatene katak ida nee sai hanesan knaar husi Governo nian, iha fatin seluk ha'u bele kumpriende katak iha situasaun ida hanesan dadauk nee senhora Isabel Ferreira goza hela tratamento espesial iha sosiedade nia let, hau bele dehan dalaruma mos husi ita nia komunikasaun sosial sira rasik.

Konfuzaun ba estatuto ida nee dalaruma kontribui mos hodi dada ita nia komunikasaun sosial sira hodi hakarak husi hanoin husi senhora Isabel Ferreira rasik kona-ba evento balun, neebe hanesan ita hotu rasik mos assisti katak Sra Isabel Ferreira mos fo duni nia komentariu balun no dalaruma mos lubun iha komunikasaun sosial sira nia kobertura, maibe ha'u fiar katak ita nia sosiedade Timor Leste evolui ona no sira mos hatene no maturo ona kona-ba lalaok funsionamento husi ita nian Estado neebe hatur iha ita nia sistema politiko nian.

Ha'u la hatene wainhira maka sra Isabel Ferreira bele reflekta no tetu nia aktu hirak nee, maibe nia konsekuenia mos ha'u hanoin mos bele mosu iha loron ikus mai tamba hanesan ita hotu hatene katak sim dadauk nee Sra. Isabel Ferreira hetan prevelijia iha estatuto hanesan espoza husi Presidente Republika Timor Leste nian maibe nia risko mos bele hamihis fali kualidade Sr. Taur Matan Ruak nian hanesan Presidente da Republika kona-ba nia knaar prinsipal sira. Tamba konkluzaun neebe maka iha alem de estatuto hanesan espoza husi sr. PR Taur Matan Ruak nian, ha'u la hare pozisaun seluk neebe maka hakait ba iha nia afirmasaun ikus-ikus nee iha media sira.

Ha'u hatene Sra. Isabel Ferreira iha mos knaar publiko nian neebe hanesan presidente ba equipa de promosaun Policia Nasional Timor Leste nian (PNTL) maibe se ita hakait ba iha atividade ikus neebe maka nia halo nee ha'u bele hatete katak la pertinente ho knaar nee no dook tebes.

Então ita atu dehan halo nusa!?? Se dehan nian hanesan emár politika ida nian mos buat nee mai ha'u ladun los no ha'u hanoin dalaruma emar barak bele hanoin hanesan ha'u nia konkluzaun tamba ita la hare nia atividade neebe hakait kona-ba Partido Politiko balun iha rai laran nian, ou dalaruma iha karik mos ida neé bele hamout liu tan tan kualidade presidencia husi Presidente Taur Matan Ruak nian. Ita fila fali ba iha afirmasaun neebe sra Isabel Ferreira fo sai iha Jornal Timor Post (neebe ha'u mos hakarak ho ksolok rekonhese katak sai emar Jornalista ida no aprende experiencia lubun boot husi diario nee rasik neebe ha'u bele dehan lori to'o ohin loron).

Maluk sira ha'u mos hakerek hanoin ida neé ho kuidado tebes atu hodi hato'o ha'u nia hanoin pedasuk-oan balun iha neé neebe ho intensaun katak atu labele mos prejudika emar balun iha nee maibe koko atu oferese buat neebe ba iha ita nia sosiedade atu lori hanoin lisuk.

Ikus liu iha fatin ida neé mos ha'u hakarak atu dehan deit katak Ita nia kualidade Governasaun neebe lidera husi Primeiro Ministro Xanana Gusmão, iha situasaun ida neé hanesan bele ha'u konsidera hanesan izame hotu ba iha Governo dadauk neé nian. Molok taka ha'u resposta hirak neé so ita bele hetan deit husi Primeiro Ministro, ita tomak hein.

Sincero.
.

“FOKUPERS Kontra Programa Miss Timor”

.

Notisia Husi TVTL - Segunda-Kalan, 29 Abril 2013

Forum Komunikasuan das Muilleres Foku-Pers afirma katak, Timor Leste seidauk to’o tempu atu implementa programa Miss Timor, tamba gasta osamentu ne’ebe boot.

Asuntu ne’e, hato’o husi organizasaun Foku Pers liu husi konferensia da imprensa, relasiona ho programa Governu nian hodi hala’o ententu Miss Timor ne’ebe sei realiza iha tempu badak. Foku-Pers hamutuk ho organizasaun sosideade sivil sira afirma katak, Timor Leste seidauk to’o tempu atu implementa programa Miss Timor, tamba gasta orsamentu boot.

“Hakfodak tamba situasaun Timor Leste sei eziste problema barak ba diretu feto sira ne’ebe merese atu implementa prioridade liu husi etsdau Timor Leste hanesan, Problema Violensia domestika ne’ebe aumenta ba beibeik, problema ekonomia feto sira iha area rural sei mukit, problema edukasaun feto sira no mos problema saude diak ba feto sira, ita nia governu hala’o tan problema hodi fakar osan ho estadu nian ne’ebe mak boot hodi hala’o Miss Timor,” dehan Porta Vos Foku-Pers.

Porta Vos Foku-Pers ne’e husu ba governu tenki fo perioridade oinsa redus kiak, hasa’e edukasuan feto nian no hapara problema trafiku ne’ebe hasoru feto. 
.

“Deputada Josefa Konsidera Sedu Liu Implementa Miss Timor”

.

Notisia Husi TVTL - Segunda-Kalan, 29 Abril 2013 

Deputada Josefa Pereira konsidera sedu liu ba planu Ministeriu Turizmu atu hala’o Miss Timor, tamba, ne’e la’os perioridade ba nasaun Timor Leste. 

Deputada Josefa Pereira ne’ebe ka’er mos pasta hanesan Prezidenti Grupus da Muileres Parlamentar de Timor Leste (GMPTL), segunda feora ne’e iha sesaun plenaria afirma, nia apresia ho inisiativa husi Ministru turizmu atu hala’o Miss iha Timor Leste, maibe nia konsidera planu ne’e sedu liu, tamba haree ba kondisaun Turizmu ne’ebe ita iha seidauk merese atu hala’o promosaun. 

 “Kona ba Miss Timor ne’e, la’os dehan katak lakohi, maibe karik it abele prepara didiak lai ita nia oan feto sira ho kriterius ne’ebe ita bele hateten, iha estandar nasional oituan mak it abele halo Miss Timor Leste ne’e, kuandu iha Turizmu dehan ita hakarak halo promove buat ida ita mos tenki hanoin mos kona ba retornu mai iha nasaun, entaun ita gasta mais U$200.000 para ita atu iha retornu iha ita nia nasaun, entaun hau hanoin oportunidade barak para it abele promove ita nia turismu iha rai laran ne’e, ita pudia hadia uluk buat sira ne’e,” dehan Josefa Pereira. 

 Deputada ne’e mos hateten katak, orsamentu ne’ebe aloka husi Parlamentu aprova ba Ministeriu Turismu ne’e, diak liu tau perioridade ba Turismu ne’ebe iha antes hala’o Miss Timor. 

 “Orsamentu jeral do estadu nia hola osan ne’ebe? Nia tenki justifika, osa ne’e nia ba hola husi ne’ebe? Tamba nia iha mais de 3 miloens ne’ebe ke iha bense de servisu ne’ebe tenki uza durante iha tinan ida ne’e nia laran, nia iha mais de U$ 1 milaun ba transperensia publika par abele uza durante tinan 2013, maibe se nia aplika osan ida ne’e, nia mso tenki justifika osan ida ne’e ba iha ninia retornu, tamba ita haree Indnesia de’it nia ukun ankleur ona mos nia atu halo Miss Indonesia mos nia prepara kleur tebetebes, agora ita hanesan buat ida lalais demais,” deklara Josefa. 

 Planu Minisrru Turizmu atu realiza Miss Timor antes ne’e, hetan reasaun pro kontra husi estudantes, Sosieade sivil, governantes, membru Parlamentu Nasional no komunidade. 
.

“Isabel: Miss Timor Leste Promove Dignidade Feto”

.

Jornal Timor Post - Sabadu, 27 Abril 2013 

Primeira Dama Timor Leste (TL) Isabel Fereira hateten, kestaun ki’ak labele sai razaun atu kansela programa Miss Timor ne’ebe sei organiza husi Ministeriu Turizmu tanba programa refere mos bele promove dignidade feto TL. 

Tuir nia, Programa Miss Timor Leste komesa fo motivasaun ba sidadaun sira, liu-liu feto sira komesa fo importansia ba valores identidade Timor nian no proteje sira nia an hodi fo valor ba dignidade hanesan feto, tanba Miss la’os liga de’it ba bonita ou fiziku, maibe haree ba kapasidade intelektual liga ba espiritu umanizmu no domin ba nasaun familia no an rasik. 

“Hau konkorda tebes ho Miss TL, tanba haree iha parte pozitivu halo nusa maka motiva no inspira jovens sira bele hadomi liu sira nia nasaun no konese sira nia kultura,” dehan nia ba Jornalista, Sesta, (25/4), hafoin partisipa aniversariu JSMP iha salaun Delta Nova, Komoro, Dili. Isabel dehan, publikus barak konsidera Timor seidauk tempo atu organiza eventu Miss TL, tanba povu barak sei moris hela iha kiak nia laran, maibe, tuir Isabel, kestaun kiak laos razaun atu Timor Labele organiza eventu Miss TL, kestaun kiak laos hodi osan atu muda moris kiak, maibe tenki muda mentalidade no transforma mentalidade oinsa bele sai husi kiak, realidade estadu fo buat barak ona ba sidadaun la uza ho didi’ak. 

Nia fo ezemplo, estadu fo osan ba idozu no veteranus, osan hirak ne’e gasta hotu de’it no la produz ho diak, entaun agora tenki muda ona mentalidade hirak ne’e. 

 “Ki’ak ne’e ita rasik mak halo kiak, La’os ema mak halo ita kiak, tanba ne’e atu sai husi kiak tenke servisu maka’as no muda mentalidade ne’ebe depedensia liu ba estadu, ema riku ne’e laos estadu mak fo, maibe sira rasik mak serviso maka’as,” dehan nia. 

Tan ne’e, nia konsidera programa Miss Timor diak tebes, tanba la’os promove feto foin sae sira de’it maibe atu promove kultura Timor nian no lori identidade Timor ba aprezenta iha mundu internasional. Nia hatutan, kriteriu ba Miss Timor Leste mak konesementu jeral kona-ba siensia, iha lina ingles no portugues, politika, kapasidade intelejensia, no mentaldiade hodi dezenvolve saude no edukasaun. 
.

domingo, 28 de abril de 2013

ACORDEM, SEUS BANDIDOS!!!

.


"UMA IMAGEM VALE MAIS QUE MIL PALAVRAS". - Confúcio, filosofo chinês.

ESTA FOTOGRAFIA DISPENSA QUALQUER COMENTÁRIO, DEMONSTRA A SITUAÇÃO REAL, ABERRANTE, CRIMINOSA EM QUE SE ENCONTRA O " PAÍS DAS MARAVILHAS", TIMOR-LESTE, E TAMBÉM O DESPREZO QUE DÃO AO MAIOR TESOURO DO PAÍS, AS CRIANÇAS!

NÃO É CASO ÚNICO, SÃO AOS MILHARES AS CRIANÇAS QUE SE ENCONTRAM EM SITUAÇÃO IDÊNTICA A DESTE MENINO QUE ESTÁ RETRATADO NA FOTO.

FOI PARA ISTO A TÃO ALMEJADA E TÃO ONEROSA INDEPENDÊNCIA? CRIMINOSOS!!!
.

sábado, 27 de abril de 2013

IJTL VAI APRESENTAR QUEIXA CONTRA JUÍZA PORTUGUESA

.
 .
 Jornal Independente - 26 de Abril de 2013 - Tradução de TIMOR HAU NIAN DOBEN

O Instituto Judiciário de Timor-Leste vai apresentar queixa contra a juíza portuguesa, Margarida Veloso, porque a magistrada atacou o Conselho Judicial de Magistratura de Timor-Leste.
.
A juíza Margarida Veloso trabalhou em Timor-Leste como membro Conselho da Magistratura Judicial de Timor-Leste através da Missão da Organização das Nações Unidas que esteve no país entre 2009 e 2012.

O conselheiro legal sénior do Instituto Judiciário de Timor-Leste, Paulo Remédios, disse que irá apresentar uma denúncia contra esta magistrada, porque neste momento ela está a fazer uma campanha em Portugal que prejudica a imagem do Conselho da Magistratura Judicial de Timor-Leste.

De acordo com Paulo Remédios, os comentários da juíza violam fortemente a deontologia profissional e também porque o Estado Português não tem o direito de se interferir na deontologia profissional dos assuntos referentes a Timor-Leste. Ele declarou que, a juíza portuguesa não tem o direito de fazer comentários negativos contra a capacidade dos juízes timorenses.

"Quando vem para Timor, ela tem de cumprir a lei timorense, a lei de Timor-Leste não lhe permite fazer comentários sobre a justiça de Timor-Leste", declarou Paulo Remédios ao Independente na passada quinta-feira em Metiaut.

Por este motivo, ele (Remédios) exorta aos órgãos de soberania de Timor-Leste para iniciarem uma nova investigação contra a juíza portuguesa, Margarida Veloso, porque ela está neste momento a fazer uma grande campanha em Portugal para estragar a imagem do Conselho de Magistratura Judicial de Timor-Leste.

Paulo Remédios disse que, se a juíza Margarida tem algo contra o sistema judicial de Timor-Leste, ela tem de submeter aos órgãos soberanos, não é falar à toa no Conselho de Magistratura Judicial de Portugal, que não tem competências na Justiça de Timor-Leste.
 .
Nota do blogue: Me perdoem os bons malaes e eu conheço muitos que são gente muito boa e de bem, mas existem alguns portugueses que deviam de se resumir à SUA INSIGNIFICÂNCIA e não se intrometerem nem palpitarem em assuntos que não lhes dizem respeito e que em nada dignificam Timor ou Portugal. São os METE-NOJO com a mentalidade de colonialistas (disfarçados de defensores dos timorenses, pffttttt) e que só dizem e escrevem disparates! São aquilo a que eu chamo de HISTÉRICOS, apenas querem a atenção e o estrelato... 

CALEM-SE SEUS PORCOS, FEIOS E MAUS E... MENTIROSOS! ZÁS, ATINGIU! ;o)
.

sexta-feira, 26 de abril de 2013

“IJTL Halo Keixa Hasoru Juiza Portugal”

.

Jornal Independente - Sesta-Feira, 26 Abril 2013 

Institutu Judisiariu Timor-Leste sei halo denunsia (Halo keixa) hasoru Juiza Margarida Veloso husi Portugal tanba hala’o atake hasoru Konsellu majistratura Judisial Timor Leste. 

Juiza Margarida Veloso hala’o serviso iha Timor Leste nu’udar membru konsellu Majistratura Judisial Timor Leste liu husi misaun organizasaun Nasoens Unidas iha Timor Leste hahu husi tinan 2009 to’o 2012. 

Senior Legal Advisor husi Institutu Judisiariu Timor Leste, Paulo Remedios hatete, sei halo denunsia hasoru juiza ne’e, tanba oras ne’e dadaun nia halao hela kampania iha Portugal hodi estraga imazen Konsellu Majistratura Judisial Timor Leste nian. 

Tuir nia katak, komentraiu juiza ne’e halo violasaun boot hasoru deantolojia professional nomos estadu Portugal laiha deretu konaba deantologia professional ba asuntu justisa iha Timor Leste. Nia hatutan, Juiza Portugal laiha direitu atu komentariu negativu hasoru kapasidade juiz sira iha Timor Leste. 

“Kuandu mai Timor Leste, nia tenki kumpri lei Timor Leste, lei Timor Leste la fo dalan ida ba nia hodi fo komentariu ba justisa iha Timor Leste,” hateten nia ba Independente iha Metiaut, Dili Kinta (25/4). 

Tanba ne’e nia husu ba orgaun soberania Timor Leste atu loke investigasaun foun hasoru juiza Portugal Margarida Veloso tanba oras ne’e dadaun halo hela kampania boot iha Portugal hodi estraga emagen konselu majistradu judicial Timor Leste. 

 Nia dehan, Karik Juiza Margarida iha kontrariu kona ba sistema judicial iha Timor Leste tenke submete ba orgaun soberanu, la’os ba garganta fali iha Konsellu Majistratura Judisial Portugal ne’ebe laiha liu kompetensia mai iha Justisa Timor Leste nian. 
.

“Governu Sei Hapara Arte Marsiais Ne’ebe Komete Krimi”

.

Jornal Timor Post - Sesta-Feira, 26 Abril 2013 

Vise Primeiru Ministru asuntu Sosial, Fernando La sama ameasa, governu taka arte marsiais ne’ebe kontinua komete krimi no kaer sira ne’ebe hanesan autor konflitu hodi hatama ba kadeia. 

“Governu mantein nafatin rejulusaun ne’ebe hasai ona iha tinan hirak liu ba, katak Artemarsais ne’ebe sempre komete iha krimi sei hapara sira nia atividade, no kaer autor sira ne’ebe kontribu ba konflitu,” dehan La sama ba jornalista, wainhira hamutuk ho primeiru Ministru Xanana Gusmao hodi hasoru malu ho Prezidenti Republika, Taur Matan Ruak iha Palasiu Prezidensial Nicolau Lobato, Bairo-Pite, Dili kinta (25/4). 

 Oras ne’e dadaun, La sama hateten polisia buka hela informasaun kona ba ema ne’ebe mak malandru hodi kria konflitu iha bairu-bairu. “Kuandu sira mak la kumpri rejolusaun ne’ebe governu hatuun, polisia sei kaer sira hodi halo prosesa, komunidade tenke hateten lolos sira nia naran atu nune’e polisia ba kaer hodi ba hatama iha kadeia,” dehan La Sama. 

Nune’e mos, kona ba aktividades kobransa illegal ne’ebe halao husi grupu deskonesidu balun iha Distritu ermera,”La Sama” hateten, oras ne’e dadaun Polisia reforsa ona ninia papel hodi tau matan ba situasaun refere. 

 “Hau fiar katak, iha tempu badak PNTL sei halao ninia asaun iha ne’eba hodi evita atividade kobransa illegal ne’ebe mosu. 

 Nia mos konfesa tan katak, komunidade sira iha Ermera fo ona kontribuisaun ba pas no estabilidade iha rai ida ne’e, ne’e duni sira informa ona situasaun riil iha ne’eba. 

 Situasaun hanesan mos mosu iha Covalima no Bobonaro, Polisia espesial sira iha ona ne;eba hodi lori fali situasaun hakmatek ba komunidade sira inklui hametin fali displina ba ema sira ne’ebe involve iha atividade kobransa illegal ne’e.
.

KAK Bolu Domingos Caeiro: “Ta’uk Fo Deklarasaun”

.

Jornal Nacional Diario - Sesta-Feira, 26 Abril 2013 

Komisaun Anti Korupsaun (KAK), Kinta (25/4), bolu Eis Sekretariu Estadu Obras Publiku (SEOP), Domingos Caeiro, hodi ba konfirma naksalak balun ne’ebe maka akontese iha Ministeriu Obras Publiku (MOP) durante mandatu IV Governu (2007-2012). 

Domingos Caero to’o iha edifisiu KAK tuku 09:00 Otl hodi submete ba investigasaun to’o tuku 13:00, maibe, to’o iha finalidade Domingos Caeiro, lakohi fo esklaresementu ba media, tanba prosesu ne’e sei iha segredu justisa. 

 “Hau mai hanesan testamunha ba kazu ida maibe, kazu ne’e haul abele hateten sai tanba tuir regra KAK ninian hau labele temi,” esplika Domingos Caero. 

Hanesan sasin, Domingos Caeiro pronto kopera ho seitor Justisa iha Timor Leste, tan ne’e KAK halo notifikasaun atu bele fo informasaun ruma konaba buat balun ne’ebe akontese iha Ministeriu Obras Publiku nian durante mandatu Governu AMP. 

“To’o iha Tribunal hau pronto nafatin, kuandu halo investigasaun klean iha indikasaun ruma atu lori ba iha Ministeriu Publiku no mos ba iha Tribunal, hau nu’udar sidadaun pronto atu kolabora hodi hadia seitor justisa iha Timor Leste,” afirma Domingos Caeiro. 
.

“Arguidu Rezeita Tiru Armindu Iha Hera”

.

Jornal Independente - Sesta-Feira, 26 Abril 2013 

Ministeriu Publiku halo ona akuzasaun hasoru membru Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) na’in rua ne’ebe deskonfia tiru estudante Universidade Dili Armindo Pereira, iha tinan 2012, iha Hera. 

Wainhira Tribunal Distrital Dili (TDD) le’e sai akuzasaun Ministeriu Publiku katak, membru PNTL arguido Agustinho da Costa Cardoso no Arguiso Mariano da Silva Antonio maka envolve tiru mate vitima Armindo Pereira Soares iha loron 16 fulan Jullu iha Hera, hafoin partidu CNRT halo transmisaun direta liu husi kanal TVTL kona ba kriasaun formasaun Governu konstitusional, iha loron 15 fulan Jullu 2012. 

 Iha momnetu ne’eba, aliende tiru vitima Armindo, iha loron 15 fulan Jullu 2012 mos kios rua hetan sunu iha Aldeia Mota Ki’ik no grupu Joventude balun taka estrada, iha loron 16 fulan Jullu 2012 Polisia dezloka fali ba Hera tanba grupu joventude kontinua taka estrada, no hakilar Polisia. 

Nune’e, Polisia tiru sa’e hodi dezolve grupu joventude ne’e, hafoin ne’e polisia buka tuir grupu joventude maka hetan Vitima Armindo pereira Soares ho nia maluk sira hein hela Mikrolet atu mai Dili, Polisia duni tuir vitima Armindo ba tama to’o Bilesa nia uma, dada hodi baku no rasta husi uma laran sai ba liur, vitima hateten ba polisia katak nia inosente, maibe polisia kontinua dada vitima hasa’e ba kareta hodi tiru kedas vitima iha parte kabun hodi rejulta vitima mate. 

 Ho kronolojia ne’e, Ministeriu Publiku akuza arguidu Agustinho da Costa Cardoso ho lei artigu 188 kona ba krime agravadu simples, krime ofensas integridade fisiku simples iha artigu 145 konjuga ho agravasaun artigu 52 husi kodigu penal Timor Leste. 

Entertantu Ministeriu Publiku akuza arguidu Mariano da Silva Antonio mak tiru matebian Armindo Pereira hodi komete krime homesidu agravadu iha iha lei artigu 138 konjuga ho 139 no mos artigu 52 husi kodigu penal Timor Leste, krime homesidu agravadu ne’e ho nia pena prizaun 5 ba leten. 

Akuzasaun hirak ne’e, Arguido Agustinho da Costa Cardoso rezeita katak, akuzasaun balun la bazeia ba realidade ne’ebe akontese. Arguido Agustinho da Costa cardoso nuudar membru PNTL ho deviza sergento hatete, matebian involve duni iha kazu konfrontu depois maka halai ba Hera, kuandu akontese tiru teus, matebian kaer fatuk iha nia liman. 

 “Entaun hau hanesan polisia hau duni hodi kaer, nia dud uses hau ne’e mak hau hakoak tiha nia atu oinsa nia bele koopera ho hau hodi lori ba polisia. Depois hau lao liu tiha minutu 15 hanesan ne’e mak hau foin rona kilat tarotu, hau la hatene se mak tiru matebian, ida ne’e hau la hatene no la haree, maibe rona deit kilat nia lian,” hateten Arguidu Agustinho da Costa ba Tribunal Dili, kinta (25/4). 

Hafoin ida ne’e nia fila ba fatin akontesementu hodi hare mak akontese, to’o ne’eba nia hetan duni vitima tau hela iha kareta karan depois sira sa’e hamutuk ho kareta ne’e hodi lori ba hospital nasional. Kazu ne’e lidera husi juiz Prezidente Antonio Helder, Juiza Jacinta Correia inklui Juiz Internasional ida husi Portugal, Arguidu nain rua hetan defeza husi defensoria publiku. 

Nune’e, sei presija rona tan deklarasaun husi testamunha balun, Tribunal desidi hodi kontinua prosesu ne’e ba tempu seluk. 
.

“LH Husu Governu Esplika Kategoria Miss Timor Leste”

.
Joãozito Viana
Jornal Nacional Diario - Sesta-Feira, 26 Abril 2013

General manager Luta Hamutuk (LH), Joaozito Viana husu ba Governu, liu husi Ministeriu Turizmu atu esplika klareza ba publiku kona-ba kategoria Miss Timor Leste nian. 

“Ministeriu Turismu halo eventu ne’e la eslika klaru Miss TL ne’e atu sai duta turis ka duta kultura, tanba atu sai Miss Timor ne’e presiza ema intelektual laos bonita no sexi de’it. Intelektualidade feto foin sa’e presiza liu husi seleksaun, kuandu hetan ida mak diak no intelek, Timor sorte, kandu la iha ka la hetan, soe osan de’it,” dehan Joaozito Viana ba JNDiario, Kinta (25/4) Farol, Dili hodi preokupa planu Ministeriu Turismu nian ba Miss Timor Leste ne’e.

Tuir loloos halo eventu Miss Timor Leste ne’e tenki hari eskola mode no hadia edukasaun iha rai laran lai, laos arbiru tun sa’e de’it. “Harii eskola mode, hospitalidade, hadia fasilidade turismo no kultura noa hadia infraestrutura sira, eventu miss ne’e so halo atividade social no kemanusiaan (Humanismo).

Kuandu fasilidade no infraestrutura turismu diak, bele fo rendimentu ba reseitas estadu, liu-liu saida mak turista hakarak ou interese atu mai Timor,” dehan nia.

 Luta Hamutuk mos la konkorda eventu Miss Timor ne’e, tanba haree ba sori-sorin povu sei moris kiak hela ba infraestrutura hanesan, estrada, be mos, ponte, edukasaun, saude, ekonomia ne’ebe lao laiha no marka pasu hela, maibe governu preokupa liu ho eventu Miss Timor.

Joaozito Viana dehan, nusa la uza osan U$200 mil ne’e hodi hadia nesesidade povu nian. Joaozito komenta katak, Timor nia Turizmu tenke diferenti ho nasaun sira seluk iha reizaun Asiatiku ne’e, tanba agora ne’e Timor Leste barak liu Cpy-paste tun sa’e de’it.

Nune’e mos Diretur Asosiasaun Hak Rogerio Viegas Vicente hatete, sira iha direitu ba ida ne’e, maibe Tuir Rogerio, diak liu Ministeriu Turizmu uza osan ne’e hadia fatin Turizmu no kultura Timor Leste nian ne’ebe sei abandona, nune’e bele foti imazen Timor Leste nian ba mundu tomak.

Bainhira JNDiario konfirma asuntu ne’e ba Redi Feto atu husu sira nia hanoin kona ba eventu ne’e, maibe sira la fo komentariu hodi fo razaun okupadu.
.

Pe. Martinho Gusmao: “Miss Timor Buka Kampu Servisu”

.

Jornal Timor Post - Sesta-Feira, 26 Abril 2013 

Eis Komisariu Nasional Eleisaun (CNE), Padre Martinho Gusmao konsidera, ideias Ministeriu Turizmu Ne’ebe xefia husi Francisco Kalbuady ne’e hanesan buka kampu servisu ka lapangan kerja de’it atu lakohi ou hetan osan nakukun ka makan uang haram. 

“Iha Larine ma dehan “Non Multum Sed Multa”, la’os halo buat barak, maibe halo buat diak, problema la’os presiza ka la presiza, perioridade ka laos perioridade, problema maka ministru sira hakarak iha “lapnagan kerja” no lakohi “makan Uang haram”,” Padre Martinho Gusmao koalia assuntu ne’e bainhira dada lia ho Jornalista Timor Post liu husi media social (Facebook), Kuarta, (24/4), relasiona ho Ministeriu Turizmu no kultura atu realiza eventu Miss Timor iha tempu badak. 

Tuir Gusmao katak, naran hanoin deit loke eventu Miss Timor Leste 2013 ne’e atu sira (Ministru-red) depois foti tiha tur iha kadeira ministru, duke tur bilan de’it diak liu halo netik buat ruma atu ema bele dehan, ema moris halo rai nia naran, ne’e de’it. 

 Eis komisariu CNE ne’e mos la menta liu tan katak, se feto rurais barak bele gasta U$20.000 ba ema suku 10, karik Miss Timor Leste ne’e gasta hira, tanba ne’e, Gusmao argumenta katak, konsekuensia maka ne’e duni, kuandu governu monta Ministru bar-barak maibe rezolve problema oituan deit maka hanesan hahan, saude no eskola, diak liu mak monta deit ministru nain tolu, mak hanesan ba saude, Agrikultura no Eduksaun. 

 Hatan kona ba atividades ou eventu ne’e presiza realiza atu hatudu talentu feto Timor nian ba mundu, tuir resposta Gusmao katak, sa talentu ida fali, karik talentu kulit no ruin no kakutak naton ka lae. Padre Gusmao mos hato’o nia preokupasaun katak, Miss Timor 2013 ne’e keta halo, balun gizi buruk, saude la premiti no konsementu ba sientia ho teknolojia la to’o karik no konesementu seluk tan. 

 Parte ida, hatan kona ba Miss Timor 2013 ne’e laos buat negativu ida para publiku preokupa hanesan ne’e, tuir Padre Martinho katak, se lao negativu tansa ema hotu atu preokupa, ne’e sira deit mak halo atividade.
.

PM Xanana Kontra Miss Timor-Leste

.

Radio Liberdade - Friday, 26 April 2013 - By Sumarui husi Liantimor 

Liantimor – Dili. Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão kontra politika Ministru Turizmu no Kultura (MTK) hodi halo programa miss Timor-Leste 2013.

Xefe Governu hateten katak, tempu agora seidauk premite atu halo programa ne’e, tanba povu iha nasaun ne’e barak mak sei moris iha ki’ak nia laran.

PM Xanana dehan haree ba realidade ne’ebe iha povu TL barak mak ohin loron persiza barak liu ai han, bee moos, eletrisidade no irigasaun ba sira nia to’os no natar hodi bele fo produsaun diak ba sira nia nesesidade lor-loron.

“Ita lalika preokupa iha ida ne’e tanba ita nia miss barak ona hanesan miss understanding, miss coordination, miss communication no miss bara-barak tan,” hateten Xanana ba Jornalistas, iha Palasiu Ai-Tarak Laran, Kinta (25/4).

Nune’e, Vise Primeiru Ministru, Fernando Lasama de Araujo hateten, kriatividade loke Miss TL positivu tebes, maibe tenke halo definisaun klaru kona-ba saida mak atu aprezenta husi miss ne’e.

“Tenke define buat didiak  saida mak ita tenke aprezenta iha ne’eba”, tenik nia.

Tuir nia, esperiensia iha nasaun seluk, ema sira ne’ebe atu sai miss tenke iha konesimentu kle’an kona-ba area hotu-hotu inklui hatene lingua barak no importante tenke iha kapasidade. |ep
.

quinta-feira, 25 de abril de 2013

Parabéns, minha querida e adorada amiga!

.


25 de abril de 2013 - 21 anos depois
.

Há coisas que eu só sei dizer, escrevendo... Este é o meu lugar onde escrevo e dedico as minhas palavras vindas do coração às pessoas de quem eu gosto e admiro - quase sempre para o meu adorado povo - mas tu, embora não sejas timorense, fazes parte deste rol de gente muito importante na minha vida, e aqui registo hoje o meu apreço, amizade, carinho, respeito e admiração por ti. Não é para todos, doutora! Tenho fama de "fera", por hoje deixo-a de lado...:O)

Em honra da nossa linda e verdadeira amizade, aqui vão umas palavrinhas do fundo do meu coração...

Há 29 anos, Deus com a sua infinita bondade juntou um grupo de adolescentes espetaculares (modéstia à parte) numa turma do 10.º ano numa escola de "meninos de bem" (gargalhadas) em Lisboa, e foi aí que a "coisa" aqueceu...Ohhh, só de me lembrar, veem-me as lágrimas aos olhos.

Eu detestei-vos no inicio deste ano escolar, cambada de "snobs", nos primeiros dias tratávamo-nos todos com uma cerimónia medonha (estava tudo a apalpar terreno...), pela primeira vez na minha vida, colegas da minha turma me trataram por você! Aiiiiiii, eu pensei cá para mim, TIREM-ME DAQUI! Isto vai ser um INFERNO, eu não vou aguentar esta gente por muito tempo, queria fugir para o meu antigo colégio.

Mal sabia eu, que seria nesta escola (?) - paraíso, isso sim - que eu iria ter as melhoras recordações de sempre e conhecer pessoas incríveis (tudo "louco"!) e entre elas estavas tu, aquela que se tornou na irmã que eu não tenho e na minha amiga do coração, durante seis anos. Meu privilégio, querida!

A baixinha (Quico chamava-te assim de uma forma tão engraçada) e eu tornamo-nos inseparáveis para desespero da família, namorados (risos),amigos e sei lá de mais quem... Onde estava uma, estava a outra! Se não estavam juntas, telefone! Ohhhh...Falar de quê? Era a pergunta de todas as pessoas, passaram tantas horas juntas na escola... Dos estudos, ora esta! Pois claro...Atividades extracurriculares, isso sim!

Vivemos juntas uma verdadeira aventura durante seis anos, tínhamos "o mundo aos nossos pés", éramos umas privilegiadas o que nos permitiu levar os nossos "nobres intentos" ao extremo (ohhhhh...) e mesmo assim queixávamo-nos de tudo e de todos, claro está, que horror! Sozinhas ou acompanhadas divertíamos à brava e fizemos coisas que não lembram ao diabo. A dupla era imparável e "perigosa", admitamos.

Olhando para trás, não fizemos nada de mal, só nos queríamos divertir, viver e explorar a vida e tínhamos a " sede de viver", o que é normal e até saudável em gente jovem. Só isso! Devíamos mas era de ter feito mais! Foi esta juventude extremamente feliz que me deu forças para aguentar muitos dos desafios que me esperavam ao longo dos anos e foram alguns, minha querida. 

As circunstâncias da vida separaram-nos, sem nunca nos termos zangado. Como tu disseste, tivemos de crescer rápido e tomar decisões como adultas, que iriam mudar para sempre o rumo das nossas vidas e não foi fácil nem para ti, nem para mim. Foste para longe estudar em 1989, eu fiquei em Lisboa e foi aí que tudo se complicou, escrevíamos, ainda nos encontramos e a última vez que te vi foi em 1990 na "nossa" discoteca. Mas...Depois os nossos caminhos nunca mais se cruzaram durante 21 anos. Incrível!

Perdi de verdade a esperança de te encontrar, ninguém sabia de ti...Eu fui a mais culpada desta separação, mas tive de me afastar de tudo o que eu conhecia e começar de novo. Em dois anos " perdi" e " livrei-me" (ufff!) das duas pessoas que foram os meus companheiros diários durante tantos anos da minha vida. E consequentemente, tive de me afastar da vida antiga e a aprender a viver quotidianamente sem vocês os dois. Aprendi!

Tu fizeste tudo certinho nestes 21 anos, casaste com quem era esperado e tornaste-te numa mulher importante no " burgo" (UAU!) e brevemente com um extra canudo na mão a somar a tua onda de sucesso! Ahhhhh, grande baixa! Tenho muito, muito orgulho de ti e onde chegaste, minha querida! A senhora doutora foi longeeee e acredito que vais ainda mais, minha querida! Eu fiz o que parecia muito errado ( surprise!!!)  para os outros, (lá se foi o "amor de perdição" )  mas não é que deu tudo muito certo????  Mistérios encantadores da minha vida, minha querida...

Hoje é o dia dos teus anos e durante 21 anos esta data trouxe-me um misto de alegria e de tristeza. Lembrava-me das festas do teu aniversário e das " loucuras" que fizemos, mas doía não saber de ti, doía muito... Às vezes pensava o pior e parecia que me ia sufocar com o desespero. Tu encontraste-me quando eu já tinha desistido de te procurar. Foi o Facebook e este blogue os responsáveis pelo nosso re-encontro. " Eu li coisas que tu escreveste em blogues timorenses, és mesmo tu!". Que "medo"...Quem mais lê e sabe que sou mesmo eu?

Quando nos re-encontramos, nada mudou entre nós, a primeira coisa que me disseste foi, " Temos tantos segredos juntas!", bem... Que continuem então, segredos! Há que manter a pose de mães respeitáveis, imagina se a gaiatada soubesse o que tramamos? O que me estou a rir...

Conhecemo-nos na flor da idade, no auge da nossa juventude e acredita minha querida, separamo-nos na altura certa - eu acredito que Deus sabe o que faz - porque se continuássemos juntas, podia ser bastante prejudicial para a vida de ambas, gargalhadas! A vida foi bondosa, juntou-nos outra vez na melhor fase da nossa idade adulta, ambas temos vidas estáveis na companhia da família que um dia sonhamos, não podemos pedir muito mais a Deus minha querida, não podemos.

A minha grande tristeza durante estes anos todos foi o ter medo que se nos acontecesse alguma coisa de mal e eu não tivesse tido a oportunidade de te dizer o quanto tu foste (continuas a ser) importante para mim e que, durante 21 anos, eu tranquei esta amizade e as memórias bonitas no fundo do meu coração, com uma chave de ouro.

Tu foste uma das pessoas mais honestas e generosas que eu conheci. A tua generosidade era impressionante, os teus pais eram assim também! E continuas a ser, mas cuidado..., tenho de te ensinar uns truques, Sra. Doutora! Tínhamos em comum para além de muitas coisas, o sermos umas sonhadoras, eu infelizmente continuo a sonhar, este blogue é dedicado a um dos sonhos que tarda em ser realizado...Mas nem tudo é mau, realizamos na sua plenitude alguns deles, outros virão.

Tu perguntaste-me se eu era feliz no primeiro email que me mandaste depois de 21 anos anos separadas. Agora sou mesmo! Faltavas tu na minha vida para que eu pudesse completar o puzzle da felicidade. Deixaste um vazio na minha vida, que mais ninguém conseguiu preencher e foi bom saber que sentiste também a minha falta. Pudera, não é? Que duas!

Nada de ficar triste ou de chorar sua mariquinhas, e lembra-te que, " Não há longe nem distância", nós as duas somos a prova disso mesmo!

Um brinde a nós as duas e a todos aqueles que connosco tornaram a nossa juventude e estes anos " dourados" memoráveis. Moët, se faz favor! Bora lá parar essa pista de dança ..:o)

PARABÉNS, MINHA QUERIDA E ADORADA AMIGA! MUITAS FELICIDADES, QUE BEM MERECES!

Bjs do tamanho do céu para ti! Obrigada por seres amiga!

Assinatura dispensada.
.

“Ema Rihun 3 Baukau Sofre Moras Pulmaun”

.

Jornal Independente - Kinta-Feira, 25 Abril 2013

Dadus husi ospital referral Baucau hatudu katak iha tinan 2012 to’o fulan Abril tinan ne’e ema hamutuk na’in rihun 3 mak sofre moras pulmaun (paru-paru), moras ne’e dumina tamba kauza husi sigaru. Diretor Ospital referral Distritu Baucau, Alberto Guterres hateten, moras ne’e dumina tamba kauza husi fuma sigaru no nunka halo ezersisio hodi bele hamenus nikotina iha ida-idak nia isin lolon.

 “Ita iha ne’e rejista pasiente moras paru-paru kuaze rihun 3 resin durante tinan kotuk to’o ohin loron,”Afirma Diretor ne’e iha Ministeriu Saude, Kaikoli Dili (24/4).

Ho nune’e, moras ne’ebe a’as, Alberto husu ba governu atu kontrola diakno hasae taxa importasaun sigarru no regula atividade fa’an sigaru iha rai laran.

Nia sujere mos ba Governu atu kontrola diak liu tan publisidade tipu sigaru sira ne’ebe oras ne’e dumina ona fatin publiku iha kapital Dili.

Tuir nia, Governu tenki halo promosaun liu husi Poster kona ba hahan, aifuan ne’ebe bele kura moras no kontein nutrisaun, inklui ijiene diak ba sidadaun nia saude.

 “Hau ema mediku, lakohi koalia kona ba politiku, maibe hakarak sujere deit katak, karik ita halo promosaun bas usu-been, ai-han ne’ebe diak ba ita nia saude,” nia hateten.

Iha fatin ketak, deputadu husi bancada FRETILIN, Estanislau da Silva ezizi ba parte kompotente atu regula importasaun tabaku mai TL no tenke hasae taxa ba importasaun tabaku.

 “Ita ratifika ona kovensaun internasional kona-ba kontrolu tabaku iha loron 27 Dezembru 2004, maibe ita haree agora, kapital Dili nakonu ho polisidade oin-oin kona ba sigaru deit, ida ne’e ita viola ona konvensaun ne’ebe ita rasik maka ratifika,” nia hateten.
.

“Seidauk Tempo Governu Hala’o Miss Timor Leste”

.

Jornal Nacional Diario - Kinta-Feira, 25 Abril 2013 

Sosideade sivil sira kestiaona programa Ministeriu Turizmu ne’ebe atu organiza Miss Timor Leste iha tempu badak, basa tuir sira seidauk tempu atu hala’o programa Miss TL ne’e, liu-liu povo sei moris kiak barak. 

Sosieade sivil sira fo hanoin katak, importante liu maka atu kria uluk kondisaun Turizmu komunitariu iha rai laran hodi hadia no suporta ba kultura iha Distritu 13 hafoin hala’o Miss Timor Leste. 

 “Tuir ami nia haree Ministru Tiruzmu ho naran Miss Timor ne’ebe maka atu hala’o iha fulan Maio agora ne’e laos tempo para atu halo ida ne’e, maibe importante tenki haree lai ba nia kontiudu husi Miss Timor ne’e halo saida? 

Se dehan katak atu dada Turista mai Timor Leste, maibe tuir ami nia haree ida ne’e la importante ida. Importante mak ne’e, oinsa kria kondisaun Turismo komunitariu hanesan edukasaun, mentalidade ne’ebe diak, hahalok oin nain ou servi ema turista sira ba ita nia juventude sira, estudante no mos komunidade sira hotu para wainhira atende ema turista sira nia vizita iha fatin turizmu sira, sira mos bele sente konfortabel ou kontenti,” hateten Vice Diretor Asosiasaun HAK, Manuel Monteiro ba Jornalista, Kuarta (24/4), iha nia servisu fatin Farol, Dili. Vice Direitor HAK ne’e hatutan katak, tuir nia akompanamentu iha IV Governu konstitusional, liu husi MTCI, halao aktividade carnaval no hatais hena mini ne’e la edukativu, ne’ebe nia husu atu hala’o programa ida tenki tetu ninia benefisiu. 

“Aktividade Miss Timor ne’e nia benefisiu ne’e saida? no aktividade ne’e lori ema atu aprende saida husi ne’eba? Entaun nusa mak Governu la kria mak edukasaun ne’ebe diak hodi sobu mentalidade foin sa’e sira nian,” hateten Manuel. 

Relasiona ho kestaun ne’e, Ministro Turizmo, Francisco Kalbuady Lay, hateten, kona-ba aktividade Miss Timor Leste nian, nia parte seidauk iha tempu atu relata ba publiku, tanba nia ho Primeiru Ministru Xanana Gusmao Vizita rai Liur, no nia fila mak nia sei informa programa ne’e ba publiku atu labele konfudi tan.
,

Pasiente Halerik Ba Ambulansia: “MS Sosa Motorizada”

.

Jornal Nacional Diario - Kinta-Feira, 25 Abril 2013 

Deputada Bancada FRETILIN, Josefa Pereira konsidera Ministru Saude (MS) Sergio Lobo laiha planu ida ne’ebe konsisten, tanba pasiente sira iha Distritu no Sub Distritu to’o Suku, halerik ba ambulansia, maibe Ministru Sergio Lobo, kansela tiha orsamentu do Estadu (OJE), ne’ebe aloka atu sosa ambulansia, ba sosa fali motorizada. 

Pior liu, Deputada Josefa Pereira informa, sosa fali motorizada ho marka bebek, hodi fasilita mediku sira, ne’e la dun diak. Tanba kondisaun estrada iha territoriu ne’e la dun diak, entaun sei difikluta nafatin medikus no fo impaktu nafatin mos ba pasiente sira, iha suku no Aldeia ne’ebe difisil tebe-tebes atu asesu ba sentru saude. 

Tuir loloos, katak deputada Josefa Pereira, orsamentu ne’ebe aloka ba ambulansia ne’e tuir duni nesesidade, tanba atu fasilita no tula pasientes urjensia ruma husi suku, aldeia, subdistritu no distritu mai iha Hospital Referal. Maibe planu sistema jestaun Ministra Saude nian ne’e, hateten Josefa Pereira, lori osan ne’e ba hola fali motorizada. 

“Ministru Saude Sergio Lobo kansela item osan atu ba sosa ambulansia hodi ba sosa fali motorizada, ida ne’e hatudu katak, Ministeriu saude rasik laiha planu ne’ebe diak ho fiksuwainhira bah usu orsamentu,” hateten Deputada Josefa Pereira ba Jornalista iha uma fukun PN kuarta (24/4). 

 “Ita haree iha Distritu ba to’o iha suku ambulansia laiha, nune’e prejudika tebe-tebes atu fasilita transferensia moras hodi mai hospital referral sira, liu-liu iha Dili no Baucau. 

Depuatada ne’e dehan tan katak, pasiente balun la konsege lori mai Hospital no mate deit iha uma, tanba difikuldade ba transporte, liu-liu kareta ambulansia. 

Nia hatutan, lei premite atu halo transferensia maibe tenki ho kategoria hanesan inklui bens de servisu bele halo transferensia husi item ida ba item seluk, 

Maibe nia dehan, wainhira mai hsu PN dehan katak atu ba hola pransporte ambuklansia hodi fasilita tula moras iha Distritu no Sub Distritu, maibe ba fali hola motorizada, ne’e hatudu katak MS rasik laiha planu ida ne’ebe diak ou loos.
.

Lere Konsidera Arte Marsiais Hahu Manas; “F-FDTL Sei Ba Area Izoladu”

.

Jornal Nacional Diario - Kinta-Feira, 25 Abril 2013 

Xefi estadu das FALINTIL-Forsa Defesa Timor Leste (F-FDTL) Maijor Jeneral, Lere Anan Timur haree katak, ikus-ikus ne’e grupu arte-marsiais sira hahu manas ho sira nia atetude ne’ebe la kontribui ba establidade iha rai laran. Maske nune’e, Lere informa katak, situasaun jeral iha Timor Leste la’o ho konduzivu. 

“Situasaun iha rai laran diak hela, maibe Arte Marsiais maka agora komesa manas oituan, mas enkuantu tamba ita seidauk alerta sira ne’e maka sira manas oituan, mas laiha problema,” dehan Maijen Lere ba Jornalista sira iha palasiu Prezidensial, Aitarak laran, Dili hafoin hala’o enkontru semanal ho Prezidenti da Republika (PR) Taur Matan Ruak, Kuarta (24/4) hodi informa situasuan actual rai laran. 

Maijen Lere maske la temi detallu konaba grupu artemarsiais ida ne’ebe, maibe Lere fundamenta katak, sei iha medidas ba grupo ka autores sira ne’ebe gosta halo instabiliza situasuan iha rai laran. 

Lere Anan afirma katak, medidas ne’e la’os ba membrus artemarsiais sira ne’ebe maka halo problema, maibe sei foti medidas hasoru ulun sira husi grupu artemarsiais ne’ebe gosta halo problema. Alen de ne’e Xefi Estadu das F-FDTL, Maijen Lere Anan Timur mos dehan katak, komandu F-FDTL iha ona planu atu tau atensaun ba area sira ne’ebe maka sei ijoladu liu, hodi bele fo seguransa ba komunidade no prevene aktividades kobransa illegal sira. 

 Kestaun ne’e Maijen Lere hato’o relasiona ho grupo deskoinesidu neebe maka hala’o kobransa illegal iha Distritu Ermera foin lalais ne’e no obriga populasaun kiik sira iha Distritu refere halo karataun ne’ebe ho folin U$1 to’o 24. 

Tamba ne’e, Maijen Lere dehan, grupo deskoinesidu ne’ebe agora iha, presiza serviso maka’as, tanba grupo deskuinesidu sira ne’e mosu iha fatin ne’ebe maka izoladu ka dook husi vila kapital Distritu nian.

“Entaun, hau nia planu, hau sei insita hau nia atensaun ba zona izoladu, hanesan exersizio no patrolha ruma. 

Nia hatutan, sei bele halo seguransa ba populasaun, tamba iha konstituisaun difini nia misaun kataksempre iha kopperasaun aktividades ne’ebe toma konta ba seguransa hanesan Instrituisaun PNTL hodi hapara aktividades illegal iha rai laran.
.

Mateus de Jesus: “Defende Imajen, Diak Liu Hasai Imunidade Borulaco”

.

Jornal Nacional Diario - Kinta-Feira, 25 Abril 2013

Prezidenti Komisaun G Parlamentu Nasional (PN) ne’ebe trata asuntu Etika da Deputadus, Mateus de Jesus hateten katak, atu labele husik hela imajen no mensajen la diak ba publiku, PN nu’udar orgaun Lejislador, ne’ebe tau aas interese nasional no lei, diak liu hasai imunidade eis Diretor Jeral Ministeriu Finansas, actual Sekretariu Estadu Fortelesementu Institusional (SEFI) Francisco Borulaco atu ba hatan iha Tribunal.

“Ida-idak nia politika hau seidauk haree no ema seluk nian hanoin, maibe bah au pessoalmente, diak liu ita hasai imunidade ne’e para ital abele fo imajen ida ne’ebe la dun diak,” hateten Mateus de Jesus,

Nu’udar Prezidenti Komisaun G ne’ebe trata ba asuntu Etika dos Deputadu sira iha Parlamentu Nasional (PN) ba JNdiario iha PN Kuarta (24/4), wainhira husu nia komentariu konaba Francisco Borulaco ne’ebe mak to’o oras ne’e dadaun PN seidauk hasai nia imunidade.

Francisco Borulaco hetan ona nutifikasaun husi Tribunal, ho alegasaun involve iha kazu abuzu de poder ho fraudiu fiskal, iha Governasaun Aliansa Maioria Parlamentar (AMP). Mateus de Jesus hatutan, desizaun atu hasai imunidade ou la’e, depende ba desizaun plenaria Parlamentu ne’ebe sei hala’o iha 6-7 Maiu 2013.

Nia mos hatutan tan katak, karik aproba no hasai imunidade, nia tenki ba duni Tribunal hodi fo ninia justifikasaun ba kazu ne’ebe maka oras ne’e Tribunal fo ba nia. Tanba tuir Mateus de Jesus, komisaun G iha Tersa (23/4) aprova ona pareser no sei enkaminha ba iha meja Parlamentu, iha kinta (25/4) nune’e meja bele haree no tau ba ajenda hodi deskute no aprova, katak bele foti ninia imunidade ka la’e, tuir kbi’it Parlamentu nian.

Deputadu bancada CNRT ne’e hatutan tan katak, Komisaun G nia kompetensia maka halo pareser no simu opiniaun.

“Ami nia komisaun iha kbi’it de’it atu halo pareser simu opiniaun, depois ami produz no entrega ba meja Parlamentu Nasional, maibe plenaria mak soberanu no plenaria mak sei desidi katak, ninia imunidade atu hasai ka la hasai hodi nia ba hataan iha Tribunal, ne’e desizaun iha deputadu nain 65 iha PN nia liman,” Mateus de Jesus koalia.

Atu dehan katak, tenik Mateus de Jesus, Borlaco sala ou loos, so Tribunal de’it maka bele hola desizaun.
.

quarta-feira, 24 de abril de 2013

Fortes probabilidades de Lúcia Lobato sair da prisão na próxima semana

,

Timor Hau Nian Doben - 24 de abril de 2013

De acordo com o Jornal Nacional Diário, o advogado de Lúcia Lobato, José Pedro Camões, declarou que a ex-ministra da Justiça tem fortes possibilidades de ser libertada na próxima semana e " ... Ir viver feliz junto de toda a sua família".

O causídico disse que a libertação eminente da antiga titular da Justiça se deve ao facto de terem feito um novo pedido de Habeas Corpus.

"Tenho informações de que a nossa cliente tem possibilidades de sair da cadeia na próxima semana (...) porque nós já demos entrada no Tribunal de Recurso (TR) um novo recurso extraordinário e nós apresentamos novas provas, e de acordo com a lei, o TR tem de proferir uma decisão deste recurso na próxima semana", disse o advogado de Lúcia Lobato ao Jornal Nacional Diário.

Um funcionário do Tribunal de Recurso confirmou ao citado periódico que a equipa legal da antiga titular da Justiça já interpôs um novo pedido de Habeas Corpus, bem como novas provas. A juíza incumbida deste novo recurso de Lúcia Lobato é a magistrada Guilhermina.

A ex-ministra da Justiça, Lúcia Lobato, foi condenada a cumprir a pena de cinco anos de prisão, na cadeia de Gleno, por ter ficado provado que ela foi a autora moral de forma consumada em crime de participação em negócio relacionado com a aquisição de uniformes para a guarda prisional.

Outros membros do antigo e atual governo liderado por Xanana Gusmão estão a ser interrogados pela Comissão Anticorrupção por alegados crimes de corrupção, conluio e nepotismo, entre eles a ministra das Finanças, Emília Pires.
,

“Miss TL 2013 La Koresponde ho Realidade”

,

Jornal Independente - Kuarta-Feira, 24 Abril 2013

Reprezetante povu iha uma fukun Parlamentu Nasional (PN) kestiaona maka’as implementasaun Miss Timor-Leste 2013 la koresponde ho realidade kondisaun infra-estrutura turismu no moris povo ne’ebe sei infrenta kiak no mukit.

Deputadu husi Partidu Demokratiku (PD), Jacinta Morais konsidera planu modernu ne’e la importante ba Timor-Leste, tanba povu Timor Leste sei mukit hamlaha.

“Hau sujere ba sira katak, importante liu maka kria uluk kondisaun, se laiha kondisaun, planu sei la hetan susesu, tanba ita mos hatene katak, miss ne’e mos tenke investe osan ne’ebe boot, diak liu osan U$200 mileons ne’e, kria planu seluk,” tenik nia.

Aliende ne’e, nia mos husu ba Ministru Turizmu no Kultura tenki kria uluk kondisaun infraestrutura baziku turismu nian, molok implementa miss Timor-Leste ne’e.

Miss Timor leste 2013 ne’e realiza husi Ministeriu Turizmu no Kultura, ne’ebe gasta orsamentu estadu 2013 hamutuk millaun U$200. Deputadu husi bancada FRETILIN, Aurelio Freitas hateten, Ministeriu Turismu atu implementa miss TL ne’e laiha planu adekuadu hanesan hakfodak de’it.

Tanba, tuir nia katak, realidade kondisaun infra-estrutura baziku turismu nian balun sei abandona hela no balun seidauk preparadu.

“Nusa maka la kria programa seluk, programa maka laiha ka halo nusa?,” dehan deputadu FRETILIN iha PN (23/4).

Nia hatutan,” hau nia preokupasaun maka ne’e, ho orsamentu U$200 miloens ne’e ba implementasaun miss TL, benefisiu iha ka lae, se laiha benefisiu kria planu ne’e para halo saida,” esplika nia.

Entertantu, deklarasaun hanesan mos husi Deputadua Bancada CNRT, Bendito Magno katak, Timor Leste seidauk prepara kondisaun atu implementa programa ne’e. Tanba, TL rasik seidauk prepara fatin turismu liu husi promosaun feto miss TL, nia dehan tan, programa ne’e bele hala’o bainhira kondisaun onfra-estrutura turismu sufisiente ona.

“Hau nia tauk mak ne’e, ita kuandu implementa ona mis TL ne’e, Miss internasional sira mos hakarak hamaluk mos ho miss TL, agora mai mak ita nia kondisaun turismu la premiti, ema dehan saida ba ita,” nia duvida.

Nune’e, ba kestaun ne’e, Ministru Turizmu no KUltura Francisco Kalbuadi Lay lakohi fo komentariu.

 Krize Aimoruk; “Loron Ida Ema Nain Tolu Mate Iha HNGV”
.

“TT Hatudu Aniceto Hatudu Provas”

.

Jornal Independente - Kuarta-Feira, 24 Abril 2013 

Kompania Timor Telekom (TT) sadik tan Deputadu Aniceto Guterres atu hatudu Staff TT nia naran ne’ebe print sai lista kontaktu entre Prizioneira Lucia Lobato no Prezidenti Tribunal Rekursu Claudio Ximenes. 

Antes ne’e, Deputadu Aniceto Guterres deklara pronto ba hetan iha Tribunal hodi hatudu provas ka evidensia ne’ebe nia hetan, bazeia ba lista numeru telefone ne’ebe rekoila, nia akuza Prezidenti Tribunal Rekursu Claudio Ximenes halo kontaktu direta ho kondenada Lucia Lobato. 

 Diretor Relasaun institusional Timor Telekom, Manuel Carseres da Costa hateten, TT fiar ba jentileza, jenerosidade no humanismu sadik deputadu Aniceto nuudar reprejetante povu nia iha uma fukun Timor Leste, justisa senior ida, liliu ativista direitus humanus iha tempu difisil sei komprende hodi fo sai lialos kona ba ema ne’ebe fo sai lista numeru telefone ne’e. 

“TT fiar ba jentileza, jenerosidade no humanismu deputadu Aniceto nudar reprejetante povu nia iha uma fukun TL, Justisa senior ida, liliu ativista direitus humanus iha tempo difisil ne’ebe ita liu ona, se komprende no sei fo sai lia los kona ba ema ne’ebe fo sai print out ba nia,” dehan Manuel ba Jornalista sira bainhira halo konferensia impresa iha Timor Plaza. 

Nia dehan, TT nu’udar empreza ne’ebe eziste kleur respeita no kaer metin prinsipiu ne’ebe konsgra iha artigo 36 konstituisaun RDTL kona ba privasidade ema nian. “TT komprende lolos no hala’o ninia prestasaun servisu ba kliente sira tuir saida maka dekreitu lei no.15/2012 kona ba regulamentu sector telekomunikasaun, liuliu ukun ne’ebe iha artigu 49 numero 1 to’o 7 koalia prestasaun informasaun no komunikasaun asinantes,” dehan nia. 

Bainhira deputadu Aniceto hatudu naran karik estaf TT nian, Diretor ne’e promete sei hasai nia estaff ne’ebe fo sai lista numero telefone ne’e. 

“Se ami simu prova (Bukti) husi deputadu Aniceto katak, estaf balun husi TT fo lista ba deputadu, hau promete atu hola medidas bazeia ba regras internal empreza nia, liuliu ba akordu de konfendialisidade staff sira iha sistema fakturasaun ne’ebe asina molok halo kna’ar,” tenik nia. 
,