segunda-feira, 18 de maio de 2015

SALÁRIU ASESOR SOE DOOK JUIZ

.
Timor Post - 18 de maio de 2017

DILI—Saláriu  ba asesór nasionál no internasionál so’e do’ok saláriu  ba juiz, prokuradores inklui defensór ne’ebé servisu iha defensoria públika, tanba parte tribunál nian la-aplika eskalaun.

Situasaun ne’e mosu, tanba durante ne’e parte tribunál la-aplika saláriu  tuir kategória ka eskalaun, realidade hatudu katak asesór sira iha Prezidensia Konsellu Ministru (PKM)  hamutuk 23, kompostu hosi asesór nasionál na’in sia, no internasionál na’in 14.

Hosi parte asesór internasionál saláriu  minimu liu maka  $3.660,00, no saláriu  bo’ot liu maka  $16.000,00. Portantu saláriu  ba asesór nasionál minimu liu maka  $1000,00, no saláriu  bo’ot liu maka  $7000,00.

Maibé, saláriu  ba juiz, prokuradór inklui defensór bo’ot liu maka  $1050,00, no minimu liu maka  $1000,00. Ho saláriu  ne’ebé ki’ik, maibé servisu todan tebes, Prezidente Tribunál Rekursu Guilhermino da Silva hato’o ona proposta ba governu, nune’e saláriu  juiz, prokuradores inklui defensór tenki tuir eskalaun.

Parte orgaun tribunál nian hato’o ona proposta hasa’e saláriu  ba juiz sira desde tempu eis Prezidente Tribunál Rekursu Claudio Ximenes, maibé la-hetan resposta pozitivu hosi parte orgaun ezekutivu nian.

Proposta desde tempu Governasaun Aliansa Maioritaria Parlamentár iha Kintu Governu, no Governasaun Bloku Koligasaun iha Kintu Governu Governu Konstituisionál.

Tama fali VI Governu ne’ebé lidera hosi Primeiru Ministru Rui Maria de Araújo, Prezidente Tribunál Rekursu tenta hatama tan proposta, nune’e bele aumenta saláriu  ba juiz, prokuradores inklui defensór.

“Apartir de 2009, juiz, prokuradór ho defensór ne’e manan de’it saláriu  oin ida de’it, la manan tuir antiguidade. Juiz antigu ne’ebé tama iha 2007, sira foin tama iha 2014 manan hanesan, tanba laiha diferensia tuir kategória ka eskalaun mós laiha. Juiz sira ne’ebé servisu iha iha tribunál distritál, kada ema ida manan mill e cinqoenta, prokuradór ho defensór manan mill,” Prezidente Tribunál Rekursu Guilhermino da Silva informa ba jornalista sira iha Pálasiu Prezidensial, Sesta (15/5).

Ho saláriu  ne’ebé ki’ik, parte orgaun justisa nian husu ba governu hodi hadi’a oituan saláriu , maibé tenki tuir kategória no eskalaun.

Proposta alterasaun ne’ebé hato’o hosi Prezidente Tribunál Rekursu Guilhermino da Silva hakarak juiz, prokuradór inklui defensór tenki manan tuir eskalaun.

“Proposta ida ne’e ami hato’o ba dala tolu, uluk señor Claudio nia tempu hato’o dala ida, maibé laiha resposta, e 2014 ha’u hato’o tiha dala ida ona, agora hato’o tan ida ne’e atu hadi’a saláriu  juiz, prokuradór no mós defensór, tanba hot-hotu ida de’it hola parte ba saláriu ,” esplika tan.

Portantu resposta ba proposta ne’e, Primeiru Ministru sei tetu, tanba sei presiza tempu naruk hodi hadi’a saláriu  ba juiz, prokuradór inklui defensór.

Tanba orgaun ezekutivu sira liu hosi desizaun Konsellu Ministru sei halo apresiasaun, hafoin inkamiña ba Parlamentu Nasionál. “Tanba Parlamentu Nasionál sei halo debate hodi prova kona-ba proposta de lei alterasaun estatutu remuneratóriu ba juiz, prokuradór ho defensór,” Guilhermino informa.

Kestaun ne’e, hanesan kurir ba korupsaun, tanba realidade hatudu maske manan osan bo’ot, maibé laiha mudansa signifikativu ba serbisu administrasaun públiku iha rai laran.

“Ami nia maluk estudante ida agora sai asesor. Ami hatene malu hela, nia kapasidade intelektual no abilidade serbisu ka experiensia ami hatene mós, maibé tanba nia inklina án iha partidu polítiku, entaun ohin loron nia nu’udar asesor ida ne’ebé manan osan bo’ot,” hatete estudante Fakuldade Direitu, Universidade Paz (UNPAZ), Filomeno Pereira ba Timor Post iha kampus UNPAZ, Manleu-Dili, Sábadu, (16/5).

“Ho situasaun hanesan ne’e ita bele dehan ministru sira ne’e dala-ruma fó saláriu  bo’ot ba nia maluk sira ne’ebé asume kargu asesor depois iha kotuk maka  sira fahe osan ba malu. Ida ne’e hanesan kurir korupsaun ida. Tanba ne’e maka  ha’u konkorda tebes públiku tenki hatene asesor sira nia termu serbisu no tenki hetan avaliasaun popular hodi bele deskobre,” Filomeno tenik.

Parte seluk, eis staff Luta Hamutuk, Joãozito Viena esplika, iha impresaun balun katak, assessór sira la-halo servisu maibé simu osan saugati de’it, balun dehan assessór sira beikten no la-hatene halo buat ida, sikun seluk dehan assessór sira só supa de’it osan estadu nian, balun despreza tiha assessór, balun tán koko justifika razoens no seluk-seluk tán.

“Akuntabilidade assessór nian, koa’lia kona-ba assessór ida nia servisu, tuir ha’u nia hatene, nia akuntabilidade servisu submete ba kargu ofisiál estadu ne’ebé nia fó assessoria, iha dalan atu hakotu nia kontratu kuandu laiha kapasidade badaen. Superiór sira kuandu la-presiza ona tenki husu atu hapara ona assessór nia prezensa, hodi nune’e neneik ita bele hakotu dependénsia ba assessór sira,” esplika Viena.

“Kria mekanizmu ida kona-ba akuntabilidade “pertanggungjawaban” assessór nian, “saída” maka  nia halo, servisu tuir temu-servisu "ka la’e" no “saída” maka  nia produz; no di’ak liután fulan tolu-tolu hetan avaliasaun hosi ninia superiór. Estabelese mekanismu transfer-skills, signifika kada kontratu ho assessór sira tenki inklui kna’ar ida maka  halo transferénsia skill.”, nia hatete. 

Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo durante seremónia tomada posse deklara sei halo esforsu hodi hamenus tiha despeza sira ne’ebé la’os nesesariu, maibé realidade hatudu Prezidente Konsellu Ministru oras ne’e iha asesor hamutuk ema nain 23 ho nivel salarial mesak bo’ot de’it.

Tanba ne’e, Direitór Asia Justice and Rights (AJAR), José Luis Oliveira preokupa kona-ba totalidade asesor sira iha kada ministériu. Li-liu kona-sira nia nivel salarial.

“Ita hakarak husu ba governante sira labele hakiak asesor barak, tenki hamenus tiha,” José Luis ba Timor Post iha Farol-Dili, Kuarta, (13/5). (vas/dxg/oki)
.

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.