segunda-feira, 7 de novembro de 2022

Konfrontu iha Lahane, uma no motór ida hetan estragu


Tatoli -Natalino Costa - Hortencio Sanchez

DILI, 07 novembru 2022 (TATOLI)— Komandante Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Munisipiu Dili, Superintendente Xefe Henrique da Costa, informa kazu konfrontu ka asaltu malu entre grupu joven sira ne’ebé akontese iha área Lahane rezulta uma komunidade no motór ida hetan estragu.

Kazu ne’e akontese iha Dominggu (6/11), tuku 17:00, lokoraik, bainhira família no kolega haloot mate-isin Clementino Borges iha rate Because no fila mak mosu asaltu malu entre grupu rua iha área Lahane, munisípiu Dili.

“Horisehik, haloot mate-isin Clementino Borges no fila maka iha grupu rua ataka malu no hosi akontesimetu ne’e konsege rezulta sidadaun ida nia uma vidru rahun no mós motór ida hetan estragu”, Komandante Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Munisipiu Dili, Superintendente Xefe Henrique da Costa ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin PNTL-Caicoli, segunda ne’e.

Hafoin akontesimentu ne’e, nia dehan ekipa konjunta ne’ebé kompostu hosi Polísia Eskuadra Vera-Cruz, Unidade Polisia Espesiál (UEP), Batalão Orden Públika (BOP) , Forsa Reserva (Taksforce) ne’ebé hetan tulun hosi Polisia Militár (PM), halo kedan intervensaun ba situasaun iha fatin refere, nune’e daudaun situasaun iha fatin refere hakmatek.

“Atu prevene provokasaun iha fatin ne’ebá, agora ita koloka ona ita nia Eskudra Vera Cruz no Nain Feto, Unidade Espesiál, Taskforce ka forsa reserva hodi kontrola fatin ne’bá”, katak.

PNTL la konsege detein suspeitu balun ne’ebé envolve iha kazu konfruntu ne’e tanba bainhira autoridade seguransa to’o fatin akontesimentu situasaun hakmatek ona.

SEJD hein prosesu investigasaun

Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu (SEJD), Abrão Saldanha, hateten konfrontu iha Fatunaba ne’ebé rezulta joven ida mate no iha Lahane rezulta uma no motór ida hetan estragu ne’e deskonfia entre Grupu Arte Rituál no Grupu Arte Marsial (GAM), nune’e hein prosesu investigasaun mak identifika se loos mak sai autór loloos ba konfrontu ne’e.

“Kazu sira ne’e balun ho baze ba GAM no balun la’ós ho baze ba GAM, maibé investigasaun mak sei hatene loloos, nune’e seguransa nafatin metin, prosesu kontinua la’o tanba ita hatene ema barak tebes mak envolve iha GAM, nune’e la’ós problema ne’ebé simples hodi rezolve tuir ita nia hakarak, maibé lori tempu hodi transforma ema nia mentalidade, lori tempu ema atu manán konsiénsia no husu sosiedade tomak ita hamutuk hodi rezolve situasaun ne’e”, dehan SEJD.

Daudaun ne’e, públiku no sosiedade kestiona maka’as kona-ba konfrontu entre GAR no GAM tanba Governu re-ativa GAM.

Tuir Abrão Saldanha katak tuir dadus ne’ebé iha bainhira seidauk re-ativa GAM problema sempre akontese iha fatin barak, maibé re-ativa problema ladun akontese.

“Re-ativa tiha problema ladun hanesan uluk tanba ita haree problema akontese ne’e so iha de’it Kapital Dili entre joven ida rua nia hahalok mak sai bo’ot, maibé iha munisípiu sira seluk ka problema laiha no sira moris hakmatek entre GAM”, nia afirma.

Maski nune’e, nia dehan ho konfrontu ne’ebé iha Governu iha ona planu atu ba hasoru direta iha tereñu hodi ko’alia ho komunidade liuliu joven sira atu hatene motive hosi konfrontu ne’e.

Kritéria antes re-ativa GAM

Rezolusaun Governu númeru 4/2020, 2 marsu, ne’ebé revoga tiha rezolusaun númeru 16/2013 hodi fó informasaun ba GAM tolu hanesan, Persaudaraan Setia Hati Terate (PSHT), Ikatan Kera Sakti (IKS) Timor-Leste ho Kmanek Oan Rai Klaran (KORK) bele kumpre regra sira-ne’e.

Grupu Armte marsiál tolu ne’e, presiza kumpre kritériu rejistu 18 hanesan, , Estatutu federasaun/organizasaun ho lian Tetun no Portugés ne’ebé aprova iha asembleia jerál; Akta kongresu federasaun ka organizasaun; Estatutu Federasaun/Organizasaun, kartaun identidade (BI, Kartaun Eleitorál no dokumentu relevante); Patrimóniu organizasaun.

Atributu no materiál ne’ebé utiliza hodi pratikante arte marsiál uza durante iha fatin treinu; Mapa lokalizasaun treinu no fatin eskritóriu; Fundadór mínimu ema na’in-10 kompleta ho kartaun (BI, Kartaun Eleitorál no dokumentu relevante); Boom komportamentu treinadór ba sentru, klube no eskola ne’ebé destinu ba prátika arte marsiál’ Atestadu médiku treinadór.

Karta autorizasaun hosi xefe suku no na’in ba rai (ba fatin treinamentu no fatin eskritóriu); Nivel sertifikadu; Foto treinadór; totál membru tenke na’in-50 kada sentru, klube ka eskola; Baze de dadus husi membru hotu no nia responsavel iha munisípiu 12 inklui REAO; Karta afiliasaun husi federasaun/organizasaun internasionál (ba organizasaun ne’ebé mai husi estranjeiru).

Nun’e mós Deklarasaun hosi sentru, klube ka eskola atu la afilia ba partidu polítika; Deklarasaun laiha konflitu internal no externa organizasaun no karta rekomendasaun husi

FESTIL (ba organizasaun ne’ebé hamahon aan iha FESTIL).

SEJD apoiu finanseiru ba GAM

SEJD iha ona planu atu harii sede ba GAM, maibé daudaun iha hela prosesu levantamentu ba dadus kada organizasaun nian kona-ba rai no seluktan, la’ós de’it harii sede, maibé apoiu sekretariadu ba dezenvolve GAM, prepara formasaun ba treinadór, resensiamentu ba membru no kria kompetisaun ka kampionatu hanesan modalidade ne’ebé sira iha.

Totál orsamentu ne’ebé atu apoiu ba GAM tolu hanesan, Persaudaraan Setia Hati Terate (PSHT) Ikata Kera Sakti Timor – Leste (IKS) no Kmanek Oan Rai Klaran (KORK) hamutuk millaun $2,5.

“Programa ne’e nia ezekusaun sei hala’o iha fulan-dezembru agora ho karakter multi annual no avalia tuir progresu kada organizasaun nian”, nia afirma.

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.