Mostrar mensagens com a etiqueta Governu Timor. Mostrar todas as mensagens
Mostrar mensagens com a etiqueta Governu Timor. Mostrar todas as mensagens

sexta-feira, 12 de outubro de 2012

Lere Anan Timor: “Governu Tenki Simu Portu Hera Ho Kualidade”

.

Jornal Timor Post - Sesta-feira, 12 Outubru 2012 

Xefe Estadu Maior FALINTIL-Forsa Defesa Timor Leste (F-FDTL), Maijor Jeneral Lere Anan Timor, husu ba Governu atu simu portu Hera ho Kualidade. 

“Hau husu ba Governu tenki simu portu ne’e ho kualidade,” deklara Lere iha Kuartel Jeral F-FDTL, Fatu-hada, Dili, Kinta (11/10). 

 Lere hateten, nia parte la iha intervensaun ba konstrusaun portu Hera no laiha responsablidade ba obra ne’e, nia parte so hatene simu Portu Hera ho kualidade ne’ebe diak. Iha parte seluk, Prezidenti Konsellu Diretivu Lifese Pty Ltd, Jhon Down, hatete, komapania hakarak hari’i portu iha fatin ne’ebe propiadu, maibe komando husi Komponente Naval rasik mak la fo autorizasaun ba kompania atu halo portu iha fatin ne’ebe propoiu. 

Jhon Dwon mos esplika katak, wainhira kompania simu orden atu halo konstrusaun ba Portu naval hera, sira aviza ba komandante komponenete Naval katak, sira tenki haruka ke’e rai-henek iha area tasi-ibun neebe besik ponte, tanba se la’e bele estraga portu ne’e rasik. 

 Entertantu, Sekretariu Estadu Defesa (SED) Julio Thomas Pinto hatete, Portu naval hera ne’e responsablidade kompanai Lifese tanba Portu ne’e seidauk intrega ba governu. 

Nune’e mos Julio Thomas rekoinese katak, maske antes ne’e sira iha konkordansia diak, durante konstrusaun lao, Lifese kestiaona duni kona ba rai-henek ne’ebe nakonu iha portu okos, maibe laiha karta eskrita ofisial ida husi lifese ba governu.
.

sexta-feira, 28 de setembro de 2012

Governu La Realiza Priomesas; “Familia Pasiente Husu Atu Labele Halimar Ho Ema Nia Vida”

.

Notisia Husi TVTL - Kinta-Kalan, 27 Setembru 2012 

Relasiona ho profesionais saude ne’ebe ameasa atu halo greve iha segunda feira ne’e, pasiente sira ne’ebe halo tratamentu iha Hospital Nasional husu ba governu atu prosesa lalais rezime kareira ba profesionais saude hodi labele fo impkatu ba atendementu publiku. 

 Preokupasaun ne’e hato’o husi familia pasiente no pasiente ne’ebe hala’o tratamentu iha Hospital Nasional Guido Valadares, Dili, relasiona ho ameasa husi preofesionais saude atu ahala’o greve total, wainhira governu implementa rezimi kareira ba profesionais saude sira. 

 Tuir pasiente sira katak, Hospital hanesan fatin ba sira atu kura sira nia moras, ne’e duni, wainhira la hetan atendementu diak husi profesionais saude, oinsa bele rekopera lalais sira nia saude, ho ida ne’e sira husu ba governu atu prosesa lalais rezime kareira ba sira. 

“Ita bele halimar buat seluk, maibe labele halimar ho povu nia vida, ne’e ami triste tebe-tebes, governu tenki tau konsiderasaun iha tempu badak,” dehan Familia Pasiente. 

Tuir observasaun TVTL iha Hospital Nasional, maske iha profesionais saude sira kontinua ezizi sira nia diretu ba rezime kareira maibe sira kontinua hala’o responsablidade moral nuudar profesionais saude hodi atende pasiente sira ne’ebe ba hala’o tratamentu iha Hospital Nasional. 
,

quinta-feira, 27 de setembro de 2012

Komunidade Selu Arendamentu, Governu Hasai obrigatoriu

.

SUARA TIMOR LOROSAE - Kinta, 27 Setembru 2012 - Josefa Parada

DILI-Governu liu husi Ministeriu Justisa hasai obrigratoriu Komunidade Kuaze uma kain hitu iha aldiea Hamahon 02, suku Kampung Alor, maske komunidade hirak ne’e kada fulan selu arendamentu ba estadu ho orsamentu kuaze 38 dolar Amerikanu, tamba rai nebe komunidade sira hela durante ne’e Abdula Aziz   nian.

Komunidade sira senti trista tebes hare hahalok governu Timor Leste nian, tamba fo liu importansia ba Timor oan nebe uluk halai ba iha estranjeiru iha tempu funu kompara ho timor oan nebe hela iha rai laran.

Tuir vitima Bernabas da Crus Abi katak, hanesan sidadaun senti laran triste tamba tempu funu hotu-hotu fo kontribuisaun no priense ukun aan ho justu no lolos, laos lori obrigatoriu hodi hasai povu kik husi nia hela fatin.

“ Hau senti triste tamba governu hasai ami ho obrigatoriu maske kada fulan ami reli arenda mentu ba estadu kada fulan 38 dolar, komesa husi tinan 2004 too ohin loron, maibe sira hasai ami seidauk haruka karta ida mai ami nebe mak hela iha fatin nee’e,” dehan Vernabas ba STL Kinta (27/9) iha Kampung Alor.

Timotio Gusmão/ Orlando Pereira
.

“Deputada FRETILIN Konsidera Governu Inkapasidade Halo Projetu Supply Base”

.

Jornal Nacional Diario - Kuarta-feira, 26 Setembru 2012 

Deputadu husi Bancada FRETILIN, Josefa Pereira konsidera, V Governu Konstitusional inkapasidade atu halao projeitu Supply Base iha tasi mane, hanesan mos iha Viqueque, Manufahi ho Covalima. 

“Nune’e, programa IV Governu nian, ne’e duni projeitu ne’e kleur ona, maibe relaidade projeitu ne’e ate agora seidauk realiza, orsamentu ba projeitu ne’e mos Parlamentu aprova tiha ona, hau la lembra orsamentu ne’e hira, maibe to’o ikus prjeitu ne’e la konsege realiza nafatin, e foti fali U$ 50 miloens husi osan projetu supply base ne’e transfer fali parte infraestrutura, hanesan hadia eskola, saude, selu kompania ne’ebe halo Portu hera, selu idozu no veteranus,” tenik Josefa Pereira ba Jornalista, Tersa (25/9), iha Parlamentu Nasional. 

Ho erru sira ne’ebe akontese, Josefa Konsidera, Governu hatudu dadauk ona la iha kapasidade atu ezekuta osan, nomos durante ne’e negosiasaun deit husi parte governu mos lao la los.

 “Governu hatene maka promete iha Parlamentu ne’e, sira promesa mesak didiak de’it, maibe povu no Parlamentu espera no hein projeitu ne’ebe bele la’o,” tenik Josefa. Iha fatin hanesan, Deputadu husi bancada PD, Paulino Monteiro hateten, projeitu supply base ne’e projeitu kleur ona, maibe to’o agora seidauk realiza, Governu tenki mai esklarese ba Parlamentu Kona ba nia rajaun, tamba Parlamentu Nasional antes ne’e aprova tiha ona osan ba projeitu ne’e. 

 “Parlamentu aprova tiha ona osan, maibe tinan hira ona projeitu ne’e nia progresu to’o iha ne’ebe ona ita la hatene,” komenta nia. 
.

sábado, 15 de setembro de 2012

"Zero Toleransia Ba Violensia Domestika"

.

Jornal Timor Post - Sesta-feira, 14 Setembru 2012

Konstitusionalmente feto ho labarik iha diretu ba protesaun espesial iha aspetu hanesan abandona, diskriminasaun, violensia, presaun, abuju no neglijensia, nune'e V Governu Konstitusional sei promove politika toleransia zero (0) ba violensia hasoru feto no labarik.

Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao dehan Governu sei reforsa nia kumprimisiu atu feto iha diretu ho oportunidade hanesan mos mane, iha aspeitu hotu, liu-liu vida familiar, kultural, sosial, ekonomia no politika.

"Ami sei promove politika toleransia zero ba violensia hasoru labarik no feto, tanba feto ho labarik sira iha diretu ba protesaun espesial, liu-liu hasoru formas hotu," dehan PM Xanana liu husi debate apresiasaun programa governu ba tinan lima iha parlamentu Nasional, Kintu (13/9).

Xanana hatutan, Governu sei estabelese lina labarik nian ida ne'ebe permanente atu atende situasaun kona-ba labarik, alende ne'e, governu sei halo protesaun ba joven sira atu partisipa iha dezenvolvimentu rasik, liu husi programa ho inisiativa ne'ebe estimula Joven sira nia potensial inklui atividade desportivas kulturais, artistika no assosiativa hodi promove valores etika toleransia no dialogu.
.

quinta-feira, 13 de setembro de 2012

"Makina Operasaun Pasiente Iha HNGV Aat"

.

Jornal Independente - Kinta-feira, 13 Setembru 2012

Makina operador iha Hospital Nasional Guido valadares (HNGV) la halo ona operasaun ba pasiente hanesan bai-bain tanba aat.

Situasaun ne'e halo, komisaun F iha Parlamentu Nasional (Trata asuntu edukasaun no Saude) halo vizita orzenti ba HNGV hodi haree deretamente kondisaun real.

Prezidenti Komisaun F Deputadu Virgilio Hornay hatete makina operador iha HNGV oras ne'e dadaun iha kondisaun aat hodi difikulta serviso ospital nian.

situasaun ne'e presiza rejolve iha tempu badak atu labele lori pasiente ba estranjeiru.

"Makina ne'e presija hadia iha tempu badak, se la'e mak ita nia pasiente tenke lori ba estranjeiruhodi kura," dekalara nia iha diskusaun pplanu kintu Governu konstitusional iha PN (12/9).

Kestaun seluk mos, HNGV mos infrenta stok raan iha Bancu de Sangue mamuk.

Durante ne'e, Ospital la responde ona nesesidade pasiente ne'ebe presiza transfuji raan urjenti, oras ne'e iha deit ran tipu O+ hamutuk pakote walu.

nia hatutan, tuir informasaun, taan ne'e menus tamba sira iha difikuldade transporte atu kobre raan husi ema volontariamente iha distritu tomak.
.

quarta-feira, 12 de setembro de 2012

Governu La Tau Atensaun: "Komunidade Kailako Kontinua Halerik Ba Estrada"

.

Notisia Husi TVTL - Tersa-Kalan, 11 Setembru 2012

Komunidade iha Kailako Distritu Bobonaro preokupa ho kondisaun estrada ne’ebe liga ba Distritu no sira nia sukus.

Popualsaun sira uza kuda hanesan asesu ba transporte hodi halao viazen husi suku ba Distritu tamba susar atu asesu ba transporte.

Problema estrada ne’ebe at sei fo mos impaktu ba komunidade sira wainhira hetan moras ruma, tamba ne’e, sira husu Governu atu tau atensaun ba problema refere.

"Komunidade sira hetan susar tamba problema estrada wainhira moras ruma," dehan komunidade.

Ba kestaun ne’e, tuir informasaun husi komunidade katak, dala barak ona autoridade lokal sira hato’o ona proposta ba governu maibe nunka iha resposta ne’ebe pozitivu.

Komunidade iha area ne’e mos hateten tan katak, dezde tempu Indonesia komunidade la dauk hetan asesu ba energia eletrika.
.

sexta-feira, 7 de setembro de 2012

“Konsidera Estasaun Eletrisidade Camea Ameasadu”

.

Jornal Timor Post - Kinta-feira, 06 Setembru 2012

Administrador Sub Distritu Kristu Rei, Distritu Dili, Simplicio dos santos konsidera estasaun eletrika ne'ebe monta iha area Suku Kamea ameasadu husi Mota benamaok, tanba harii besik loos mota ninin.

Administrador Sub Distritu ne'e deklara, tinan-tinan mota Benamaok ne'e sempre fo ameasa ba populasaun sira ne'ebe hela besik iha mota ne'e.

Tanba ne'e nia husu ba Governu, liu-liu Ministeriu ne'ebe kompotente atu fo atensaun hodi monta bareira iha mota neé, hodi nune'e bele salva estasaun eletrisidade.

"Hau hare fatin ne'eba ne'e risku tebes, tamba ameasa boot husi Mota benamaok bainhira tempo udan, tanba ne'e, hau husu ba Ministeriu kompotenteatu fo atensaun hodi tau netik buat ruma para satan mota ne'e, se lae sasan sira ne'e mota sei lori hotu," Simplicio tenik ba Timor Post iha nia serviso fatin, kuarta (05/09).

Simplicio mos haktuir tan, Mota benamaok laos mota ida ne'ebe kiik, maibe mota ne'e perigu tebes tanba kada tinan sempre fo ameasa no estragus komunidade sira nia hela fatin.

Ba kestaun ne'e, nia lori komunidade tomak nia naran, hato'o ezizensia ne'e ba governu atu nune'e bele tau matan no fo atensaun ba preokupasaun hirak ne'e.
.

quinta-feira, 6 de setembro de 2012

Deputadu Pedro da Costa Rekoinese; "Fahe Projeitu Ba veteranu Afeta Ba Dignidade"

.

Jornal Independente - Kuarta-feira, 05 Setembru 2012

Projeitu ne'ebe mak fahe ba veteranu sira bele fo benefisiu boot, maibe, projeitu ne'e mos afeta ba dignidade veteranu sira, kuandu projeitu ne'ebe sira kaer laiha kualidade.

Membru Komisaun E parlamentu Nasional asuntu infraestrutura, deputadu Inacio Moreira hateten, loloos iha meus barak mak governu kria hodi fo duni konsiderasaun espesial ba veteranu sira, ne'ebe labele afeta ba dignidade pessoal veteranu nian inklui veteranu tomak.

"Governu bele fo projeitu, maibe tenki kria kondisaun ba sira (Veteranu) labele fo deit husik tiha, depois bainhira laiha kualidade povu kritika," dehan nia, iha uma fukun PN Tersa (4/9).

Tuir Inacio Moreira nia hanoin, tenki trata veteranu ho loloos, fo pensaun iha fatin ida, maibe, kuandu hakarak fo projetu tenki ho kondisaun, tanba oras neé ema ne'ebe laos veteranu mos uza naran veteranu hodi hetan projeitu.

Entertantu, Prezidenti Komisaun E, Deputado Pedro da Costa, rekoinese durante ne'e projeitu barak ne'ebe kaer husi veteranu laiha kualidade.

Nune'e, situasaun ne'e tuir Pedro, afeta duni ba personalidade veteranu sira nian, tanba hetan kritika husi entidade oioin liliu komunidade sira.

"Ita labele hare dehan laiha ona kualidade depois para ona, tenke akompania, se bele prepara enjeneiru tekniku sira hodi faislita implementasaun projetu," haktuir Pedro.

Ba Probelma ne'e, nia dehan, presiza Ministeriu ne'ebe kompotente kria mekanizmu no kondisaun ne'ebe diak atu buat hirak ne'e sai hanesan konsiderasaun ida ba luta nain sira.
.