Mostrar mensagens com a etiqueta Povu. Mostrar todas as mensagens
Mostrar mensagens com a etiqueta Povu. Mostrar todas as mensagens

domingo, 14 de outubro de 2012

Deklarasaun bancada FRETILIN encerramento debate OR‏

.

Interversaun husi bancada FRETILIN: apresiasaun dala ikus taka debate OR

Apresenta husi deputada Josefe Pereira no Nina Rangel:

Ami hakarak hahu ami nia nia intervensaun katak iha periude audiensia publika, em termus de tratamentu ba instituisoens Estadu ami hare iha desekilibriu entre orgaun Ezekutivu I orgaun Legislativu iha nasaun ida ne’e, ami regista Governu iha apoiu “batalhaun” (liafuan husi Ministra Financas rasik) refere ba asesores I teknikus, enkuantu Parlamentu nudar orgaun fiskalizador la iha asesor I teknikus ho numeru minimu atu bele halao nia servisu ho diak. Iha real situasaun ida ne’e maka Bancada Parlamentar FRETILIN mai halo apresiasaun ikus ba Proposta de Lei Orsamentu Jeral do Estadu Retifikativu 2012 nebe’e apresenta husi Governu atu implementa iha tempu fulan tolu remata tinan Orsamentu. 

Orsamentu Rektifikativu ida ne’ebe governu hatene hili estratejia hodi koloka rubrika Veteranus no rubrika Idosozos hanesan perioridade ba proposta orsamentu Rektifikativu ida ne’e hodi sai hanesan forma ida atu inpoin ba Parlamentu atu aprova maibe realidade hatudu Orsamentu Rektifikativu ida ne’e iha tusan barak atu selu. 

Hare ba Estrutura Organika V Governu Konstitusional, depois de rona liutia iha audiensia publika membrus Governu sira, hatudu klaru iha sobrepozisaun barak funsaun entre membrus governu, I hatan ba kestaun ida ne’e Chefe do Governu iha apresentasaun 

Programa Governu nian fo razaun ba Organika foun hodi justifika katak membrus V Governu Konstitusional aumenta barak liu IV Governu atu bele responde ba moris povu nian, maibe ami duvida ho numeru membrus governu barak bele responde ba situasaun moris povu nian tanba V Governu Konsitusional sei halo experimentasaun ba sira nia sistema rasik iha funsionamentu nebe seidauk bele garante katak bele responde situasaun moris povu nian, tanba sai referensia ami halo avaliasauan IV Governu nebe hatudutia ona nia resultadu. 

Enkuantu Governante sira sei buka halo eksperimentasaun ba modelu governasaun, iha fatin seluk povu ezizi ho halerik atu responde lalais ba situasaun sira nia moris lorloron ba asesu nesesidades bazikas hanesan be mos, aihan, folin produtus primeira nesesidade nebe asesivel ba sira nia kbiit, infraestrutura Estrada diak, servisus bazikus saude diak no servisus bazikus edukasaun nebe diak. 

Impresta deit Sr, Deputado Aderito Hugo nia liafuan iha audensia publika ho Ministerio kompetente Rekursus Naturais hateten, tuir lolos Governo la presija hasai osan husi fundu petrolio ba Projectu Tasi Mane nebe ikus mai la realize hodi bele hetan funan. 

Governu iha apresentasaun ba Proposta OJE 2012 defende nia prioridade politika desenvolvimentu nasional focus liu ba mega projetus infraestrutura Tasi Mane, maibe nia resultadu hatudu duvida mai ami katak planeamentu sala tamba estudus teknikus sala maka projetu labele implemeta, I Governu hasai fali milaun 50 husi Ptojetu Infraestrutura Tasi Mane hodi halo despesas rekorentes tanba numeru membrus governu aumenta no hodi atu selu tusan. Iha audiensia publika ho responsavel ba Ministeriu Financas ami kestiona ba gastus Fundu Contingensia, maibe ami seidauk hetan resposta ba informasaun gastus Fundu Contingensia nebe Governu gasta hotu tia ona osan I husu tan aumentu osan milaun 6 maske Governu justifika katak osan Fundu Contingencia kiik la to montante 5% nebe’e preve iha lei.

 Sr. Prezidente,

 Lorloron media fo notisia povu nia halerik ba be mos iha sidade Dili no iha fatin-fatin iha Timor Leste laran tomak maibe Projetu Be mos ba Zumalai iha OJE tinan 2012 tuir informasaun departamentu kompetente, governu transfere ba selu fali tusan, tusan barbarak nebe’e Governu halo iha OJE ne’e sinal klaru katak Governu la kumpri tuir Lei Orsamento e Gestao Financeira ne’e mos prova katak Governu ladun fo’o atensaun ba nesesidade baziku povu nian hanesan be mos nebe lorloron povu halerik. 

Timor Leste iha difikuldade bot atu tama iha jogo kompetitividade internasional tanba iha obstakulus balu nebe sai urgente atu resolve, hanesan kresimentu populasional nebe’e a’as tebes, TL mos regista hanesan pais nebe salariu a’as maibe ho produtividade kik I Timor Leste mos regista hanesan nasaun nebe’e iha inflasaun a’as. 

Situasaun ida ne’e kontribui ba hasae inflasaun bot iha Timor Leste nebe’e ohin loron to’o 17%, situasaun nebe’e difikulta Timor Leste bele kompete iha transaksi komersial internasional no la fo kbiit ba sira nebe kbiit laek atu bele iha asesu atu sosa ai-han no artigus primeira nesesidade.

 Ami tenta halo avaliasaun ba politika gestaun finanseira Estadu iha tinan lima nebe’e ita gasta osan barak maibe nia resultadu iha povu nia moris sei minimu liu, ami preokupa tanba bainhira iha osan barak maka moras korrupsaun mos sai buras, kompara ho moris ema lorloron hanesan ema nebe’e de repenti deit sai riku/orang kaya mendadak, tanba riku de repenti la hatene atu gasta osan didiak entaun dala ruma ita fakar osan deit, tanba osan barak monu iha grupu kik ida hamosu “gengsi gedeh-gedehan”, hanesan habitus foun mosu iha ita nia sociedade nebe’e hetan mudansa kuaze radikal, tempu uluk bainhira ema mate ambienti sai triste, ohin loron ema mate sai ambiente hanesan festa, hatudu husi aihan ho bebidas oioin to tua, ohin loron la iha diferensa ema mate ho festa sira seluk iha elite nia le’et, ita nia sociedade sai ona sociedade konsumista nebe’e la produs buat ida, iha informasaun iha ministeriu balu lorloron hameno aifunan fresku husi Bali. 

 Iha apresentasaun Proposta OJE 2012 ami kestiona Governu konaba orsamentu bot I iha tempu neba ami duvida Governu bele ezekuta orsamentu ne’e ho diak, tanba iha eventu politiku importante rua Eleisaun Presidencial I Eleisaun Parlamentar nebe’e sei hasai tempu Governu nian atu halao sira nia kanar, tanba Governu sei funsiona deit hanesan governu gestaun, maibe’e governu ho nia maioria iha Parlamentu aprova deit orsamentu bot nebe’e ikus mai labele ezekuta, tuir deklarasaun husi Ministra Financas bainhira halo apresentasaun ba Proposta Orsamentu Retifikativu 2012 iha loron 21 Setembru iha audiensia iha Parlamentu Nasional, ikus mai Primeiru Ministru rasik mos konfirma tamba IV Governo iha mandate ikus liu hala’o deit knar hanesan Governo de Gestaun. 

 Hare ba mapa reseitas domestika, ami sente preokupadu ho ita Timor Leste nia situasaun nebe’e hatudu retratu la iha sustentabilidade ba futuru nasaun ida ne’e, nasaun nebe’e sai dependente kuaze total ba reseita minarai, karik ita nia tasi hetan desatre bot ida nebe’e produsaun sai paradu, sa destinu los maka hein ita nia nasaun? 

Tanba iha tinan lima nia laran iha indikador seluk, Governu la konsege halo kolekte ba reseitas domestikas nebe’e bele kobre despesas ba salariu no bens servisus hodi kobre despesas rekorrentes. Ironia tebes bainhira ita koloka hanesan susesu bot Timor Leste nian iha kresimentu ekonomiku, maibe realidade la koresponde tuir moris povu nian nebe pobreza aumenta liu tan, numeru desempregu sae a’as, mal nutrisaun mos aumenta, mortalidade infantil a’as, mortalidade inan mos sei a’as, inflasaun nebe sahe a’as tebes liu nasaun seluk iha ita nia area geografika hodi halo sira nebe kbiit laek sai kbiit laek liu tan ho numeru grafiku desempregu nebe’e a’as. 

 Ami hakarak kestiona ba falta de publikasaun husi Governu ba resultadu Inquerito de Rendimento Familiar nebe nia resultadu hatudu iha indikasaun kiak aumenta barak liu tan iha tinan hirak ikus ne’e, tinan sira nebe’e Timor Leste halo investimentu publiku bot liu husi nia Orsamentu Jeral Estadu, numeru indikador kiak sae, ne’e hatudu katak Governu failla iha nia politika desenvolvimentu ekonomiku nasional. 

Exelecias,

 Halo balansu orsamental ba gestaun Orsamentu Jeral Estadu, indikasaun hatudu katak iha aumentu osan gasta barak liu osan nebe previstu iha OJE 2012 hatudu katak ezekusaun orsamentu iha falta disiplina orsamental hodi hakanek Lei Orsamentu e Gestaun Finanseira no. 13/2009 hamosu tusan ba estadu. Razaun barak ami bele apresenta maibe razaun ida nebe ema hotu hatene maka Projetu Portu Naval Hera. 

Resultadu projetu Portu Hera hahu husi nia prosesu kontratu to remata projetu sai preokupasaun ba ami nudar ezemplu factual ba politika gestaun finanseira husi Governu nebe’e ita bot lidera nebe’e la obedese regras legais nebe eksisti hanesan Lei Orsamentu e Gestao Financeira I tuir ami nia interpretasaun ba lei ida ne’e ami husu pesiza iha investigasaun tanba iha krimi negligensia nebe’e lori konsekuensia hatodan kofre Estadu Timor Leste ho kustu nebe’e bot tebes, osan nebe’ ita presiza atu hadia povu nia nesesidade bazika. 

 Sr.Primeiru Ministru responde ba deputadu sira ohin dader mai konfirma deit katak politika reforma Sua.Ex. nian la resolve problema, mai kriatan problemas barak liutan tamba ne’e baa mi politika reforma falla, tamba reforma ba sistema sala maka hamosu funsionariu fiktisius, mate klamar tuir liafuan PM nian, Veteranus fiktisius, idosozos fiktisius mate klamar barak tan.

 Em geral, Sua Ex. PM rekonhese mal gestaun, mal administrasaun ho nia konsekuensias hotu ba getaun financeira orsamentu geral do estadu iha IV governu konstitusional, tamba ne’e bazeia ba pontu 1), 2) e 3) artigu 46 Lei Orsamentu Gestaun financeira ami hanoin governo labele rekonhese deit sala maibe ami ejiji responsablidade husi governo ba responsablidade politika, financeira, sivil e criminal ba pratika sira ne’e tuir lei haruka. 
.

sexta-feira, 28 de setembro de 2012

Governu La Realiza Priomesas; “Familia Pasiente Husu Atu Labele Halimar Ho Ema Nia Vida”

.

Notisia Husi TVTL - Kinta-Kalan, 27 Setembru 2012 

Relasiona ho profesionais saude ne’ebe ameasa atu halo greve iha segunda feira ne’e, pasiente sira ne’ebe halo tratamentu iha Hospital Nasional husu ba governu atu prosesa lalais rezime kareira ba profesionais saude hodi labele fo impkatu ba atendementu publiku. 

 Preokupasaun ne’e hato’o husi familia pasiente no pasiente ne’ebe hala’o tratamentu iha Hospital Nasional Guido Valadares, Dili, relasiona ho ameasa husi preofesionais saude atu ahala’o greve total, wainhira governu implementa rezimi kareira ba profesionais saude sira. 

 Tuir pasiente sira katak, Hospital hanesan fatin ba sira atu kura sira nia moras, ne’e duni, wainhira la hetan atendementu diak husi profesionais saude, oinsa bele rekopera lalais sira nia saude, ho ida ne’e sira husu ba governu atu prosesa lalais rezime kareira ba sira. 

“Ita bele halimar buat seluk, maibe labele halimar ho povu nia vida, ne’e ami triste tebe-tebes, governu tenki tau konsiderasaun iha tempu badak,” dehan Familia Pasiente. 

Tuir observasaun TVTL iha Hospital Nasional, maske iha profesionais saude sira kontinua ezizi sira nia diretu ba rezime kareira maibe sira kontinua hala’o responsablidade moral nuudar profesionais saude hodi atende pasiente sira ne’ebe ba hala’o tratamentu iha Hospital Nasional. 
,

Lei ne'e ninia implementasaun ba ema hotu hanesan ka tuir Klase?

.


Tribunal Distritu Dili ninia desizaun seidauk vale ba eis Ukun Nain sira maibe Lei ne'e haka'as liu maka populasaun sira.

Izemplu konkreta ida maka eis Ministra Justica ninia kazu biar Tribunal primeira instancia deside ona maibe Tribunal Rekursu sei luut hela prosesu refere no Eis Ministra Justica sei pasiar hela tan ba Tribunal primeira instancia ninia desizaun seidauk definitivu.

Nune'e duni oh in (27/09/2012) eis Ministra sei sa'e merpati no tuur iha klase Bisnis ba Bali maibe populasaun iha Kampung Alor Dili justica ninia implementasaun oin seluk fali.

Desizaun husi Primeiru instancia tun la foo tempu atu populasaun halo rekursu no Governu liu husi parte seguranca Civil ho Panitera halo ona eviksaun obrigatoria ba populasaun sira. Ironia liu tan ema ne'ebe faan rai iha RDTL ne'e cidadaun estranjeira ida.

Ohin (27/09) lokraik Seguranca Civil akompania husi grupu ema civil balun tahu hena Kinur akompania panitera ba halo eviksaun ba uma ne'ebe estadu maka foo aluga ba populasaun sira iha Kampung Alor. Lei ne'e ninia implementasaun ba ema hotu hanesan ka tuir Klase?
.

quinta-feira, 27 de setembro de 2012

Komunidade Selu Arendamentu, Governu Hasai obrigatoriu

.

SUARA TIMOR LOROSAE - Kinta, 27 Setembru 2012 - Josefa Parada

DILI-Governu liu husi Ministeriu Justisa hasai obrigratoriu Komunidade Kuaze uma kain hitu iha aldiea Hamahon 02, suku Kampung Alor, maske komunidade hirak ne’e kada fulan selu arendamentu ba estadu ho orsamentu kuaze 38 dolar Amerikanu, tamba rai nebe komunidade sira hela durante ne’e Abdula Aziz   nian.

Komunidade sira senti trista tebes hare hahalok governu Timor Leste nian, tamba fo liu importansia ba Timor oan nebe uluk halai ba iha estranjeiru iha tempu funu kompara ho timor oan nebe hela iha rai laran.

Tuir vitima Bernabas da Crus Abi katak, hanesan sidadaun senti laran triste tamba tempu funu hotu-hotu fo kontribuisaun no priense ukun aan ho justu no lolos, laos lori obrigatoriu hodi hasai povu kik husi nia hela fatin.

“ Hau senti triste tamba governu hasai ami ho obrigatoriu maske kada fulan ami reli arenda mentu ba estadu kada fulan 38 dolar, komesa husi tinan 2004 too ohin loron, maibe sira hasai ami seidauk haruka karta ida mai ami nebe mak hela iha fatin nee’e,” dehan Vernabas ba STL Kinta (27/9) iha Kampung Alor.

Timotio Gusmão/ Orlando Pereira
.

quinta-feira, 13 de setembro de 2012

FRETILIN Kritika Maka'as Programa Governu: "Deputadu Bloku Koligasaun Sai 'Penontong"

.

Jornal Nacional Diario - Kinta-feira, 13 Setembru 2012

Iha Kuarta (12/9) horseik Parlamentu Nasional (PN) halo apresiasaun ba programa V Governu Konstitusional ne'ebe atu implementa ba tinan naruk hodi hasai povu husi pobreza ba moris diak.


Bainhira PM Xanana Gusmao remata nia diskursu, Prezidenti PN loke sesaun debate ho situasaun livre i uza minutu 5 kada deputadu atu hato'o sira nia apresiasaun.

Maioria Bancada FRETILIN fo kritikas ne'ebe manas ba programa Governu nian, tanba konsidera Governu ne'e mehi deit iha loron manas hodi estraga povu nia osan.

Tanba, realidade hatudu tinan lima Governu laiha progresu signifika iha area infra-estrutura, maske lao laiha kualidade, ho kritikas hirak ne'e, nune'e, deputadu husi bloku koligasaun balun sai penonton.

Nune'e, Prezidenti bancada FRETILIN Aniceto Guterres Lopes hatete katak, programa ne'e mehi no ambisouzo de'it, tamba kabe ba governasaun anterior (tinan lima ba kotuk) promesas sira ne'e seidauk implementa hotu, maske implementa maibe laiha kualidade, oinsa mak atu implementa tan programa ida furak hanesan ne'e.

"Hau konkorda ba PM nia liafuan katak, programa ne'e ambisiozu i hau senti ne'e mehi deit, tanba ita hare fila fali ba kotuk buat barak ke Governu husik hela, maske halo maibe nia rejultadu sei laiha, tanba programa hirak ne'e atu implementa iha tinan lima, ne'e imposivel," dehan deputadu Aniceto Guterres iha sala plenaria PN.

Nune'e mos Vise Prezidenti Bancada FRETILIN Francisco Miranda Branco hatete katak, programa ne'e kapas tebes, maibe sei estraga povu nia osan, tanba haree deit ba programa atu hari uma ba komunidade, nia haruka halo kedas iha rai liur maka haruka mai, entaun Timor Leste presiza hasai osan barak atu harii umka ba komunidade.

"Ami lakestiaona kustu, maibe ami kestiaona se karik hanesan ne'e benefisiu no kualidade duni ka lae ba povu, tanba referensia husi tinan lima ba kotuk ami preokupa," dehan nia.

Deputadu ne'e realsa katak, bainhira aprejenta planu ne'e katak povu tomak sei hetan benefisiu, maibe realidade kuandu mosu oin seluk, ida ne'ebe goza ne'e grupu balun de'it, ne'ebe tenki muda mentalidade ida ne'ebe gasta osan laiha benefisiu ba povu.
.

quarta-feira, 12 de setembro de 2012

Populasaun Suai Ejiji Kompensasaun: "PM Xanana La Marka Prezensa Tamba Kondisaun La Premiti"

.

Notisia Husi TVTL - Tersa-Kalan, 11 Setembru 2012

Komunidade Suai lakohi atu sai atan ho terus iha riku nia leten, tamba ne’e, sira ejiji ba estadu atu halo sosializasaun uluk ba populasaun kona ba sira nia diretu, antes implementa projetu suplay Baze.

Estadu rau atensaun boot ba distritu Covalima konaba mega projeitu Sulay Baze iha suku Kamanasa Sub Distritu Suai, Distritu Covalima.

Maske projeitu ne’e lao ona, maibe populasaun Suai sei duvidas ba sira nia diretu, tamba durante ne’e laiha infomasaun kona ba kompensasaun ba populasaun nia diretu no mos oinsa bele muda populasaun sira nia animal husi fatin refere.

"Ami povu ne’e triste liu, tamba governu la esplika klaru kona ba kompensasaun," dehan komunidade.

Tuir populasaun sira hateten, wainhira mega projeitu ne’e implementa, populasaun sira susar atu halo to’os no hakiak animal, tamba ne’e, populasaun sira husu Estadu atu kria jestaun ne’ebe diak atu nune’e, populasaun sira labele sai hatan no susar iha riku soin nia leten.

Nune’e mos populasaun Kamnasa ne’ebe afeta liu ba Suai Suplay Baze, hein katak, liu husi mega projeitu ne’e bele sai sidade nabilan tuir promesas ukun nain sira nian no populasaun labele atu terus susar iha riku nia leten.

Antes hatan ba ezizensia populasaun nian, dahuluk Ministru Rekursu Naturais Minarai informa ba populasaun sira katak, Primeiru Ministru Xanana Gusmao kondisaun la premiti hodi partisipa iha sorumut ne’e, tamba ne’e nia husu deskulpa ba populasaun Suai.

Nune’e mos Ministru Alfredo Pires informa katak, prosesu ne’e seidauk final maibe la kleur tana tama ona ba prosesu kompensasaun, maibe proposta populasaun nia sei hato’’o ba Primeiru Ministru.
.