sexta-feira, 15 de novembro de 2013

HANORIN HADOMI ITA RAI DOBEN - Hanoin Pessoal Husi Fidelis Magalhães

.

Hanoin Pessoal Balun Husi Dr. Fidelis Magalhães - Apolitika 

Se eu pudesse 
ao cantar dos grilos 
falar para a lua 
pelas janelas da noite 
e contar-lhe romances do povo 
a união inviolável dos corpos 
para criar filhos 
e ensinar-lhes a crescer
e a amar a Pátria Timor! 
Poesia husi Kay Rala Xanana Gusmão 
.
Buat nebe’e maka hau akompanha foin dadauk ne’e desde diskusaun loron hirak liu ba iha Mercado Lama fo oportunidade mai hau hodi halo reflesaun ruma. Nune’e liu meius ida ne’e hau hakarak fahe ho maluk leitores sira nebe’e akompanha diskusaun iha pagina ida ne’e.

1. Em jeral ita nia nasaun falta enkuadramentu ideolojiku ida. Desde ita hetan liberdade husi okupasaun Indonesia nian iha 1999, ita nia ita nia metodu politiku hareé liu ba pragmatismu iha politika. Diskursus politiku husi ita nia lideransa sira sofre defisiensia iha aspeitu ideolojiku. Ita la konsege atu hamosu ekilibriu ida entre pragmatismu no ideolojia. Na verdade, pragmatismu maka saé liu no ideolojia lakon peso maske iha konstrusaun haríi nasaun no estado sei sai impossivel se la haforsa aspetu ideolojiku. Saida maka nasaun no estadu?  Saida maka hadomi Timor? Hanesan Professor Benedict Anderson dehan nasaun neé komunidade imajinaria ida. Tuir prosesu oi-oin nebeé kesi ita no halo ita hotu hosi Lospalos toó Oecusse sente katak ita hanesan parte husi familia ou komunidade ida. Ita iha nosaun ida katak iha kontekstu nasaun nian laran ita iha vontade koletiva ida, ate toó gostu baaihan ida deit. Dehan bai-bain, ema ida moras iha Viqueque, sira iha Atauro mos sente. Entaun ida neé hakarak dehan katak, tuir lolós nasaun rasik rezulta husi ideolojia nasionalista ida. Iha kazu ita nian hahun depois ita tama ba ukun rasik áan, kosmopolitanismu nebeé deklara universalidade hodi halo deklarasoens oi-oin hanesan ideolojia la relevante ona—ita fo hukuman mati ba ideolojia. Ita preokupa liu atu sai sidadaun global em vez de nasional. Preokupa liu ho komunidade internasional too haluhan tiha katak atu sai membro respeitadu ida husi komunidade internasional, ita nia nasaun tenke metin no hamrik kondigna. Buat sira neé hotu loke dalan ba "autoritarianisumu husi relativismu". Ita hanesan moe fali atu assumi ita aan nudar Timoroan, ita la forma pensamentu ida lolos oinsa atu defende ita nia ukun aan iha tempo ukun rasik aan.

Ita haluhan tiha katak alende para nasaun atu hamrik metin no para estadu bele iha lejitimidade, tenke iha elementu aglutinador, ida nebeé kesi, maka nasionalismu nebeé nudar ideolojia. Ita ignora tiha katak kosmopolitanismu nebeé mai prinsipalmente ho Nasoens Unidas neé mos nudar ideolojia ida.  Iha kontekstu hari nasaun, istoria ofisial ida nebeé tenke hanorin ba sidadaun hotu, restu husik ba akademiku,ístoriador profissional sira atu halo estudu hodi kontesta ou konfirma. Pelo faktu que agora maka ita hahu fila-fali diskute kona ba ístoria, tuir ami nia hanoin hanesan esforsu ou rekonhesimentu fila fali ba importansia husi ideolojia. Depois de fo hukuman mati, agora ita halo ideolojia moris hias.

2. Iha diskusaun barak ita rona iha Timor laran nebeé deklara katak ita hakarak dezenvolvimentu. Ita laós ona tempu ba ideolojia. Dezenvolvimentu neé mos nudar diskursu (development discourse) ida. Iha realidade, ita la naran husu ba ita nia aan katak saida maka ita kompreende ho dezenvolvimentu. Timor Leste saida maka ita hakarak? Iha diskusaun barak maka falta diskusaun politika ida lolos iha kontekstu dezenvolvimentu nasional. Ita hakarak harii sosiedade ida nebeé iha abut ba justisa sosial ou ita fiar ba dezenvolvimentu ida kaer liu ba kresimentu ekonomiku ho fiar katak balun riku uluk depois sei "trickle down"sulin tun ba sira seluk iha okos. Dezenvolvimentu neé ita komprende hanesan kriasaun ba jerasaun individualista no konsumista ida ou jerasaun foun ida neébe solidariu no iha abun metin ba valores no responsabilidade sosial. Prosesu dezenvolvimentu neé prosesu politiku ida foka ba kresimentu ekonomiku aumentu ba PIB deit la toó. Neé prosesu ida iha nebeé aspektu enquadramentu ba ideolojia politika neé sine-qua-non. Sem ida neé ita nia dezenvolvimentu sei kria cul-de-sac, dalan kloót nebeé toó fin la iha dalan sai no nakonu ho disorientasaun no dezenvolvimentu ida neé la benefisia sidadaun.

3. Liu fali simplesmente hakerek dokumentu ida deit kona ba ita nia istoria, ita mos tenke tau servisu diak liu atu tau matan ba edukasaun, media no kultura. Areas sira neé tenke iha politika ida que lolos. Tenke iha promosaun ba identidade nasional ida nebeé seriu no iha vizaun politika ida komu objektivu hametin nasaun. Atu hanorin ita nia foin saé sira hadomi rai no nasaun neé ita tenke fokus. Ita tenke para ona produz livrus ba eskola sira nebeé hanesan tradusaun direta husi rai seluk, ida nia media tenke iha konsiensia rasik katak hejemonia kultural husi rai seluk nebeé iha meius boót liu ita bele hanesan ameasa ida ba konstrusaun no hametin ita nia identidade nasional rasik. Ita tenke iha esforsu atu serfisu diak liu ho aproveitamentu ba semiolojia (simbolus), espasu publiku, haforsa "banal nationalism". Ita tenke konsiente katak restaura independensia iha 2002 nebee ita tama ona epoka fin da istoria. Hetan ona ukun aan beé agora ita tur molengga deit sem plano politiku ida forte husi estadu nebeé habelar ba sidadaun hotu. Se la halo ida neé sera que aban bain-rua ita sei fasi liman hotu se ita nia jerasaun tuir mai la hatene valores, istoria no lakon identidade nasional?

Foto de, Presidência da República de Timor-Leste - Facebook.
.

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.