sexta-feira, 21 de março de 2014

Ministeriu Publiku konsidera Mauk Moruk no L7 hanesan kriminozu

.

Husi: João Kouba/ João Alves de Sousa
.
JULGAMENTO TRIBUNAL MINISTERIU PUBLIKU AKUZA MAUK MORUK NO L 7 TUIR KODIGU PENAL 188.º,194.º,195.º,202.º HANESA ABUZU UZA UNIFORMI PUBLIKU, ASOSIASUN KRIMONOZO NEBE REGULA IHA KODIGU PENAL TIMOR LESTE, MINISTERIU PUBLIKU KONSIDERA MAUK MORUK NO L7 HANESA KRIMINOZO.

Kuaze besik tinan ida, polimika entre Xanana Gusmao, aktual Primeiru Ministru, no eis Komandante Brigada Vermelha,Vice Chefe Estado Maijor das Falintil,ministru Siguranca Defesa tempu resistencia, Mauk Moruk/Paulino Gama, nebe resulta ho pena prijaun nebe hakotu iha TDD, antis ne’e ita bele hare fila, APAKAH Pena prijaun nee’ tuir duni Akuzasaun MP ou Desijaun Politik.

Artigu 188.º nebe koalia konaba Asosiasaun/Organizasaun Krimonozu.

1. Ema nebe hari grupu ka asosiasaun nebe uja hanesa nia finalidade ka nia aktividade halo krime sei hetan pena Prizaun tinan 2-8 

2. Sei konsidera grupu ka organizasaun krimonozo klibur ho ema nain rua ka liu tan nebe iha tempo rohan nia laran, servicu hamutuk atu praktika ka halo ema seluk pratika krime hodi pertuba ordem publiku.

 Kompetentencia iha juiz nia liman, maske nune wainhira MP halo akuzasaun katak CRM-CPD nee hanesa asosisaun KRIMINOZO, bele hamosu duvidas nebe bot tebes-tebes, tamba sa: antis nee ita bele dehan lalaok ou movimentu nebe camarada Mauk Moruk hala’o, nee’ laiha indikasoens ba krime, ne ita bele hare wainhira dialogo mosu iha DCC (11/11/13). Nebe sr. Mauk Moruk rasik la marka prenzensa, iha momentu neba sr. Mauk Moruk haruka karta DEMANDA ba Chefe Estado Hodi Desolve Parlamento Nasional no GOVERNU,signifika katak movimento nebe Sr. Mauk Moruk halo nee HO MOTIVA POLITIK, pela kontratriu que Sr. Mauk Moruk Uja Armas Militaru hodi asalto intitusaun PUBLIKU, nee ita bele dehan mos terorista foun iha Timor Leste.

Motiva POLITIKA nebe moris no mosu iha CRM nee dIferensiIa bot tebes ho Organizasaun Krime,tamba TIPU ORGANIZASAUN KRIME maka - porzemplo hanesa : Hatama droga, krime brankamento kapital,korupsaun,trafik humanu ne bele tama iha kategoria krimi organizadau, agora movimento husi sr. Mauk Moruk ne ita bele dehan espresaun politika, movimentu politika iha paz, demokrasia hanesa Timor Leste.

Maske nune disijaun tribunal nebe foti ona pena prijaun preVentiva bele HAMONU DIGNIDADE JUSTICA IHA TIMOR LARAN,wainhira MP la konsege hatudu faktus Konkreta ba Tribunal.

Artigu 194.º abuza sinal ka uniforme publiku:

1. Ema nebe abuzamente uza sinal ka xamada ba alarme ka sokoru, ka finji atu halo ema fiar katak, persija ema seluk nia ajuda tanba desastre,perigu ka ho situasaun ho nesicidade kolitiva se hetan pena prijaun to’o tinan ida.
.
2. Sei hetan mos pena ida hanesa nee’, ema nebe uja indevidamente ka abuzavimente uniforme, farda, traje ka insignia, nebe identifika aktividade aotoridade ka intitusaun publiku ka internasional hanesa meiu ida atu pratika ilisitu ruma fasil liu.

Karik artigu 194.º nebe PGR/MP hodi akuza sr. L7 no MM nee mak sira uja hodi halo akuzasaun, katak iha duni ona faillansu bot ida justice nia laran tamba sa: depois de votasaun 1999 Ita iha krizi bot ida nebe akontece iha Aileu, nebe atual Primeiru Ministru Xanana Gusma halo dezarmasaun ba membru FALINTIL, no problema nee kontinua lao I laiha solusaun konkreta ba problrma Falintil nebe iha, I maun Xanana hanesa mos autor intelektuais nebe halo dezarmasaun nee’ husik hela kanek nebe durante nee’ Falintil sira Lori, atu hatudu ninia Responsabilidade nudar pioner ba dezarmasaun, iha mais menus 2008 maun bot Xanana uja nia Poder haodi hala’o programa ida ho naran DEZMOBILIZASAUN FALINTIL husi Forca Armada, objective husi programa nee’ :

Meus oinsa para Falintil ingeralmente tengki simu Programa ida nee, maibe iha realidade hanesa Regiao 3 nebe komanda husi L7 ate agora lakonkorda ho situasaun nee’, rajaun katak Falintil seidauk halo hotu ninia promesa ba povu no maluk funu nain sira, alemde ne Komandante L7 mos eziji ba estado hodi resolve problema Falintil 1983-1985.

Nebe ohin loron ita mos komesa akompanha no rona. Agora perguntas mosu mai ita :

 APAKAH DEZMOBILIZASAUN NEE’ OBRIGATORIO KA LAE?

Se karik OBRIGATORIA duni, entau ba Falintil nebe lakohi simu DEZMOBILIZASAUN tengki mos hetan sansaun, se laos obrigatori quer dizer que LAIHA SALAH MOS BA FALINTIL sira uja Farda sira nebe durante nee’ sira hadau husi MILATAR INDONESIA, perguntas seluk tan mak: apakah FARDA FALINTIL NO F-FDTL ne UNIFORME ka lae, se karik fardamentu nee’ laos UNIFORME,fundamentu saida maka Ministerio Publiku bele uja artigu nee hodi halo akuzasaun ba L7.

DUVIDAS BOT

Artigu 195.º uzaparsaun ba funsaun 1. Ema nebe maski laiha atorizasaun, ezerse funsaun ka pratika aktu nebe fungsionariu, komandu militaru ka siguranca, maka bele pratika , nune hatudu an, ekspresamente ka tasitamente hanesa ema nebe iha kualidade nee’ 2.

Artigu ida nee’ ambigu tebes ba hau wainhira hatene Ministerio Publiku uja Hodi Akuza MM no L7. Artigu 202 alterasaun ba estadu tuir lei.

1. Ema nebe ho violencia, ameasa ho violencia ka insitamentu, ba gerra sivil, buka atu sobu, muda ka domina estadu tuir lei nebe konstitusaun estabelese sei heta pena tinan 5-15

2. Semaka pratika faktus diskritu iha nomeru anterior ho violensia armada tengki hetan pena Prizaun 5-20 3. 
Se maka halo insitamentu publiku ka fahe arma ba ema ruma atu praktika faktu sira diskritu iha kotuk sei hetan, respitivamente pena konaba tentativa. Artigu 202.º nee vale duni ba organizasaun kriminozo nebe iha hanoin at ba rai ida nee’.

Maibe wainhira artigu ida nee’ ita halo komparasaun juridiku ho aktividade CPD-CRM klaru que bele mosu kontradiksaun: tamba sa?

 Tuir Observasaun nebe durante ita hotu hare,rona, organizasaun CPD-CRM la involve iha krimi ruma nebe akontece iha Timor(arte marsiais sira merese para kondena ho artigu ida nee’), alemde ne koalia konaba guerra civil persiju duni ita tau ou hatur kriterius guerra civil ida wainhira guerra bele akontese.

Prozemplo CRM/CPD komesa ona sosa kilat, halao camp de terrenu (FUNU/DESPORTU), parte ida nee’’ persija ektra servicu husi parte INTELEGENT NASIONAL. Maibe karik ita bele dehan akuzasaun nee failla tebe-tebes ( BATAL DEMI HUKUM).

“Karik ba oin ita bele klarifika lolos oinsa ita bele hadi’a fator justica nebe ohin loron komete nia an rasik ba krime”
.

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.