Mostrar mensagens com a etiqueta Orsamentu Rektifikativu. Mostrar todas as mensagens
Mostrar mensagens com a etiqueta Orsamentu Rektifikativu. Mostrar todas as mensagens

quinta-feira, 18 de outubro de 2012

OR Pasa Iha Debate Final; “Estanislau Aleixo: Tusan Implika OJE 2013”

.

Jornal Timor Post - Kinta-feira, 18 Outubru 2012 

Reprejetante Povu husi bancada FRETILIN, Estanislau Aleixo da Silva hateten, tusan hahu husi tinan 2011 to’o 2012 ne’ebe governu iha sei fo implikasaun boot ba orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2013.

 Estanislau informa kestaun ne’e, relasiona ho orsamentu tinan fiskal 2012 nian neebe Parlamentu Nasional aprova ba projeitu tasi mane nian, oras ne’e dadauk governu muda fali iha orsamentu retifikativu nian ba despezas rekorente. 

 Deputadu opozisaun ne’e konsidera, desizaun ne’e tanba membru governu sira laiha kapasidade halo ezekusaun, to’o ikus mai osan ne’e la uza no muda fali ba fatin seluk. “Ida ne’e signifika ita haboot tan despeza korentis, ne’e ninia implikasaun la diak, katak, ita aprova orsamentu atu redus despezas korentis, maibe realidade laiha,” dehan estanislau. 

Nia hateten, desizaun governu nia ne’e akontese tanba estrutura kintu (V) Governu konstitusional ne’e boot tebes. 

Nia hatutan, despezas iha IV Governu sei barak, ezemplu orsamentu ba seitor privadu barak seidauk selu, seidauk tan tusan sira seluk, maibe ida ne’e seidauk selu agora ho fali orsamentu retifikativu. 

“Enkuantu tusan kontinua aumenta, no sei lori implikasaun ba orsamentu jeral 2013, ida ne’e bele impede progresu dezenvolvimentu iha futuru, tanba orsamentu jeral selu tuir tusan estadu,” dehan Estanislau. 

Problema hirak ne’e akontese tamba tuir nia, governu laiha kapasidade halo jestaun, entaun so hatene maka husu, maibe kapasidade atu halo ezekusaun laiha.
.

“Debate Orsamentu Retifikativu La Seriu”

.

Jornal Timor Post - Kinta-feira, 18 Outubru 2012 

Iha debate orsamentu Retifikativu iha Parlamentu Nasional (PN), deputadu balun tantu husi opozisaun no bloku koligasaun, inklui Ministru sira la seriu hodi akompania eprezentasaun orsamentu retifikativu husi PM Xanana Gusmao. 

Realidade ne’e hatudu liu husi diskusaun ne’ebe la’o namanas iha sala plenaria sobre orsamentu, deputadu balun inklui Ministru balun sai tama sala plenaria hodi fuma no konta istoria la liga rai. Ida ne’e hatudu katak, reprezetante povu no membrus governu la respeita xefi Governu Kay Rala Xanana Gusmao ne’ebe tur hela iha oin, wainhira diskusaun orsamentu la’o namanas. 

Publiku la imajina maka depois rona atu tama prosesu votasaun ba orsamentu Ministeriu Edukasaun no Ministeriu Saude, foin reprejetante povu sira halai tama sala plenaria halo votasaun hodi hiit kartaun, at-liu-tan, antes hiit kartaun votasaun, deputadu/a sira hateke malu tiha mak foin hiit kartaun votasaun.

Nota do blogue: Tenham respeito pelo dinheiro deste povo que sofre tanto, seus PORCOS NOJENTOS!
.

PN Aprova OR, “PM Agradese Deputadus Hotu, Xanana Rekoinese ‘Hamutuk Ita Mos Bele”

.

Jornal Nacional Diario - Kinta-feira, 18 Outubru 2012 

Durante loron lima nia laran (11-17) Outubru) Parlamentu Nasional (PN) konsentra hodi halo diskusaun ba Orsamentu Retifikativu ne’ebe mak aprejenta husi V Governu konstitusional Bloku Koligasaun ne’ebe lidera husi Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao. 

 Natureza diskusaun, normalmente iha diferensia ideias, tanba ne’e hanesan mos prinsipiu demoktratiku ne’ebe mak Timor Leste rasik adopta iha nia sistema, maibe idferensia hirak ne’e la sai obstaklu, tanba maske eziste pro no kontra maibe parte rua (Bloku koligasaun-opozisaun-red) ne’e hotu komunga konseitu ida hakarak hadia povu Timor Leste ninian kondisaun moris tuir prinsipiu ukun rasik an. 

Orsamentu Retifikativu, V Governu Konstitusional ho montante USD 50 miloens, ho objetivu atu finansia investimentu foun no finansia ministeriu foun. Depois de iha loron 5 nia laran halo diskusaun entre Parlamentu nasional ho parte Governu, tetu ho tasak, ho nune’e OR USD 50 miloens hetan autorizasaun husi parlamentu nasional, ho vota a favor 40, kontra 25, abstensaun 0, OR USD 50 miloens aprovadu, atu governu ezekuta iha fulan tolu nia laran, tuir nesesidade governu nian, maibe kaer metin ba efisiensia no efikasia.

 “Ami mos agradese rekomendasaun no buka atu kaer preokupasaun, ida ne’e mak ami garante ba ita boot sira (PN-red) klaru, ita iha papel diferente, maibe ita hasoru malu iha ne’e, ita boot sira uza onaita boot sira nia knaar hodi ajuda ami atu ami bele hala’o ami nia knaar ho diak, ita konslida ita nia estadu de dereitu demokratiku atu sai forte liu tan,” hateten PM Xanana Gusmao iha nia intervensaun final, depois de aprovasaun OR iha parlamentu Nasional, kuarta (17/10).

 Xefi do Governu ne’e husu ba membru governu tomak atu iha fulan rua nia laran tenke ezekuta OR tuir nia regras, efisiensia no efikasia, basa ida ne’e mak ejizensia husi PN. “ITa tenki hatudu duni katak, ita bele, deputadu sira husi opozisaun ami agradese tebes, ami nuudar governu kaer tuir ita boot sira nia lia fuan rasik husi ita boot sira ninian ida temi respeita demokratika ne’e diak tebe-tebes,” PM Xanana Gusmao afirma.

 Xanana Gusmao esplika tan katak, iha prosesu demokratiku normal, bainhira kritika malu, maibe realidade ne’ebe mak tenki orgullhu hamutuk maske kritika malu maibe hotu-hotu semrpre iha hanoin ida atu hadia Timor. 

Atu hadia Timor Leste hanesan mos nasaun seluk iha mundu, tuir Xanana Gusmao, bainhira halo sala, tenki rekoinese, depois hamutuk hadia, tanba hamutuk ita mos bele. 
.

quarta-feira, 17 de outubro de 2012

MARI ALKATIRI:" GOVERNO DE XANANA VAI APROVAR ORÇAMENTO DE OSTENTAÇÃO E ESBANJAMENTO"

.

TIMOR HAU NIAN DOBEN - 17 de outubro de 2012 

O secretário-geral da Fretilin, Mari Alkatiri, na sua página do Facebook, acusou o executivo de Gusmão de ir aprovar um Orçamento de " ostentação e esbanjamento". 

 Mari Alkatiri escreveu que Xanana e os seus aliados, mais uma vez, " vão aprovar um Orçamento de ostentação e esbanjamento " e explicou ainda que,  "cada idoso, viúva, cada órfão e alguns veteranos vão receber algumas benesses de modo a adormece-los, e de lançar areia para os olhos do povo".

Alkatiri acrescentou que, "uma minoria de timorenses que se enriqueceu à custa dos recursos públicos ficará cada vez mais rica enquanto a pobreza aumenta no seio do povo". 

 O vice-primeiro-ministro do governo de Gusmão, La Sama de Araújo, em declarações ontem ao jornal Timor Post afirmou que, " ... a corrupção, conluio e o nepotismo que surgiram no país é o motivo de muitos timorenses continuarem pobres". 

Timor-Leste apesar dos seus riquíssimos recursos naturais é considerado um dos países mais pobres do Sudoeste Asiático, onde mais de metade da população vive abaixo do limiar da pobreza. 

Em Novembro do ano passado, a Relatora Especial para a extrema pobreza e direitos humanos, Magdalena Sepúlveda, no seu relatório sobre a pobreza em Timor Leste afirmou que, " Nem todos os timorenses beneficiaram do crescimento económico do país" e que, " Dos 75 por cento da população que vive nas áreas rurais, a maioria permanece entrincheirada em ciclos de pobreza durante gerações ". 

 Os próximos cinco anos vão ser fulcrais para  o desenvolvimento da economia e para o povo,  este governo será o ultimo a ter orçamentos milionários e deveria de investir nos setores não petrolíferos, para que a economia timorense possa sobreviver quando o petróleo " secar". 

Se este executivo não gerir como deve de ser o dinheiro que tem agora, as futuras gerações irão pagar caro os seus erros, Timor-Leste irá estar perante uma tragédia humana e corre o sério risco de se tornar num Estado falhado. 
.

domingo, 14 de outubro de 2012

Deklarasaun bancada FRETILIN encerramento debate OR‏

.

Interversaun husi bancada FRETILIN: apresiasaun dala ikus taka debate OR

Apresenta husi deputada Josefe Pereira no Nina Rangel:

Ami hakarak hahu ami nia nia intervensaun katak iha periude audiensia publika, em termus de tratamentu ba instituisoens Estadu ami hare iha desekilibriu entre orgaun Ezekutivu I orgaun Legislativu iha nasaun ida ne’e, ami regista Governu iha apoiu “batalhaun” (liafuan husi Ministra Financas rasik) refere ba asesores I teknikus, enkuantu Parlamentu nudar orgaun fiskalizador la iha asesor I teknikus ho numeru minimu atu bele halao nia servisu ho diak. Iha real situasaun ida ne’e maka Bancada Parlamentar FRETILIN mai halo apresiasaun ikus ba Proposta de Lei Orsamentu Jeral do Estadu Retifikativu 2012 nebe’e apresenta husi Governu atu implementa iha tempu fulan tolu remata tinan Orsamentu. 

Orsamentu Rektifikativu ida ne’ebe governu hatene hili estratejia hodi koloka rubrika Veteranus no rubrika Idosozos hanesan perioridade ba proposta orsamentu Rektifikativu ida ne’e hodi sai hanesan forma ida atu inpoin ba Parlamentu atu aprova maibe realidade hatudu Orsamentu Rektifikativu ida ne’e iha tusan barak atu selu. 

Hare ba Estrutura Organika V Governu Konstitusional, depois de rona liutia iha audiensia publika membrus Governu sira, hatudu klaru iha sobrepozisaun barak funsaun entre membrus governu, I hatan ba kestaun ida ne’e Chefe do Governu iha apresentasaun 

Programa Governu nian fo razaun ba Organika foun hodi justifika katak membrus V Governu Konstitusional aumenta barak liu IV Governu atu bele responde ba moris povu nian, maibe ami duvida ho numeru membrus governu barak bele responde ba situasaun moris povu nian tanba V Governu Konsitusional sei halo experimentasaun ba sira nia sistema rasik iha funsionamentu nebe seidauk bele garante katak bele responde situasaun moris povu nian, tanba sai referensia ami halo avaliasauan IV Governu nebe hatudutia ona nia resultadu. 

Enkuantu Governante sira sei buka halo eksperimentasaun ba modelu governasaun, iha fatin seluk povu ezizi ho halerik atu responde lalais ba situasaun sira nia moris lorloron ba asesu nesesidades bazikas hanesan be mos, aihan, folin produtus primeira nesesidade nebe asesivel ba sira nia kbiit, infraestrutura Estrada diak, servisus bazikus saude diak no servisus bazikus edukasaun nebe diak. 

Impresta deit Sr, Deputado Aderito Hugo nia liafuan iha audensia publika ho Ministerio kompetente Rekursus Naturais hateten, tuir lolos Governo la presija hasai osan husi fundu petrolio ba Projectu Tasi Mane nebe ikus mai la realize hodi bele hetan funan. 

Governu iha apresentasaun ba Proposta OJE 2012 defende nia prioridade politika desenvolvimentu nasional focus liu ba mega projetus infraestrutura Tasi Mane, maibe nia resultadu hatudu duvida mai ami katak planeamentu sala tamba estudus teknikus sala maka projetu labele implemeta, I Governu hasai fali milaun 50 husi Ptojetu Infraestrutura Tasi Mane hodi halo despesas rekorentes tanba numeru membrus governu aumenta no hodi atu selu tusan. Iha audiensia publika ho responsavel ba Ministeriu Financas ami kestiona ba gastus Fundu Contingensia, maibe ami seidauk hetan resposta ba informasaun gastus Fundu Contingensia nebe Governu gasta hotu tia ona osan I husu tan aumentu osan milaun 6 maske Governu justifika katak osan Fundu Contingencia kiik la to montante 5% nebe’e preve iha lei.

 Sr. Prezidente,

 Lorloron media fo notisia povu nia halerik ba be mos iha sidade Dili no iha fatin-fatin iha Timor Leste laran tomak maibe Projetu Be mos ba Zumalai iha OJE tinan 2012 tuir informasaun departamentu kompetente, governu transfere ba selu fali tusan, tusan barbarak nebe’e Governu halo iha OJE ne’e sinal klaru katak Governu la kumpri tuir Lei Orsamento e Gestao Financeira ne’e mos prova katak Governu ladun fo’o atensaun ba nesesidade baziku povu nian hanesan be mos nebe lorloron povu halerik. 

Timor Leste iha difikuldade bot atu tama iha jogo kompetitividade internasional tanba iha obstakulus balu nebe sai urgente atu resolve, hanesan kresimentu populasional nebe’e a’as tebes, TL mos regista hanesan pais nebe salariu a’as maibe ho produtividade kik I Timor Leste mos regista hanesan nasaun nebe’e iha inflasaun a’as. 

Situasaun ida ne’e kontribui ba hasae inflasaun bot iha Timor Leste nebe’e ohin loron to’o 17%, situasaun nebe’e difikulta Timor Leste bele kompete iha transaksi komersial internasional no la fo kbiit ba sira nebe kbiit laek atu bele iha asesu atu sosa ai-han no artigus primeira nesesidade.

 Ami tenta halo avaliasaun ba politika gestaun finanseira Estadu iha tinan lima nebe’e ita gasta osan barak maibe nia resultadu iha povu nia moris sei minimu liu, ami preokupa tanba bainhira iha osan barak maka moras korrupsaun mos sai buras, kompara ho moris ema lorloron hanesan ema nebe’e de repenti deit sai riku/orang kaya mendadak, tanba riku de repenti la hatene atu gasta osan didiak entaun dala ruma ita fakar osan deit, tanba osan barak monu iha grupu kik ida hamosu “gengsi gedeh-gedehan”, hanesan habitus foun mosu iha ita nia sociedade nebe’e hetan mudansa kuaze radikal, tempu uluk bainhira ema mate ambienti sai triste, ohin loron ema mate sai ambiente hanesan festa, hatudu husi aihan ho bebidas oioin to tua, ohin loron la iha diferensa ema mate ho festa sira seluk iha elite nia le’et, ita nia sociedade sai ona sociedade konsumista nebe’e la produs buat ida, iha informasaun iha ministeriu balu lorloron hameno aifunan fresku husi Bali. 

 Iha apresentasaun Proposta OJE 2012 ami kestiona Governu konaba orsamentu bot I iha tempu neba ami duvida Governu bele ezekuta orsamentu ne’e ho diak, tanba iha eventu politiku importante rua Eleisaun Presidencial I Eleisaun Parlamentar nebe’e sei hasai tempu Governu nian atu halao sira nia kanar, tanba Governu sei funsiona deit hanesan governu gestaun, maibe’e governu ho nia maioria iha Parlamentu aprova deit orsamentu bot nebe’e ikus mai labele ezekuta, tuir deklarasaun husi Ministra Financas bainhira halo apresentasaun ba Proposta Orsamentu Retifikativu 2012 iha loron 21 Setembru iha audiensia iha Parlamentu Nasional, ikus mai Primeiru Ministru rasik mos konfirma tamba IV Governo iha mandate ikus liu hala’o deit knar hanesan Governo de Gestaun. 

 Hare ba mapa reseitas domestika, ami sente preokupadu ho ita Timor Leste nia situasaun nebe’e hatudu retratu la iha sustentabilidade ba futuru nasaun ida ne’e, nasaun nebe’e sai dependente kuaze total ba reseita minarai, karik ita nia tasi hetan desatre bot ida nebe’e produsaun sai paradu, sa destinu los maka hein ita nia nasaun? 

Tanba iha tinan lima nia laran iha indikador seluk, Governu la konsege halo kolekte ba reseitas domestikas nebe’e bele kobre despesas ba salariu no bens servisus hodi kobre despesas rekorrentes. Ironia tebes bainhira ita koloka hanesan susesu bot Timor Leste nian iha kresimentu ekonomiku, maibe realidade la koresponde tuir moris povu nian nebe pobreza aumenta liu tan, numeru desempregu sae a’as, mal nutrisaun mos aumenta, mortalidade infantil a’as, mortalidade inan mos sei a’as, inflasaun nebe sahe a’as tebes liu nasaun seluk iha ita nia area geografika hodi halo sira nebe kbiit laek sai kbiit laek liu tan ho numeru grafiku desempregu nebe’e a’as. 

 Ami hakarak kestiona ba falta de publikasaun husi Governu ba resultadu Inquerito de Rendimento Familiar nebe nia resultadu hatudu iha indikasaun kiak aumenta barak liu tan iha tinan hirak ikus ne’e, tinan sira nebe’e Timor Leste halo investimentu publiku bot liu husi nia Orsamentu Jeral Estadu, numeru indikador kiak sae, ne’e hatudu katak Governu failla iha nia politika desenvolvimentu ekonomiku nasional. 

Exelecias,

 Halo balansu orsamental ba gestaun Orsamentu Jeral Estadu, indikasaun hatudu katak iha aumentu osan gasta barak liu osan nebe previstu iha OJE 2012 hatudu katak ezekusaun orsamentu iha falta disiplina orsamental hodi hakanek Lei Orsamentu e Gestaun Finanseira no. 13/2009 hamosu tusan ba estadu. Razaun barak ami bele apresenta maibe razaun ida nebe ema hotu hatene maka Projetu Portu Naval Hera. 

Resultadu projetu Portu Hera hahu husi nia prosesu kontratu to remata projetu sai preokupasaun ba ami nudar ezemplu factual ba politika gestaun finanseira husi Governu nebe’e ita bot lidera nebe’e la obedese regras legais nebe eksisti hanesan Lei Orsamentu e Gestao Financeira I tuir ami nia interpretasaun ba lei ida ne’e ami husu pesiza iha investigasaun tanba iha krimi negligensia nebe’e lori konsekuensia hatodan kofre Estadu Timor Leste ho kustu nebe’e bot tebes, osan nebe’ ita presiza atu hadia povu nia nesesidade bazika. 

 Sr.Primeiru Ministru responde ba deputadu sira ohin dader mai konfirma deit katak politika reforma Sua.Ex. nian la resolve problema, mai kriatan problemas barak liutan tamba ne’e baa mi politika reforma falla, tamba reforma ba sistema sala maka hamosu funsionariu fiktisius, mate klamar tuir liafuan PM nian, Veteranus fiktisius, idosozos fiktisius mate klamar barak tan.

 Em geral, Sua Ex. PM rekonhese mal gestaun, mal administrasaun ho nia konsekuensias hotu ba getaun financeira orsamentu geral do estadu iha IV governu konstitusional, tamba ne’e bazeia ba pontu 1), 2) e 3) artigu 46 Lei Orsamentu Gestaun financeira ami hanoin governo labele rekonhese deit sala maibe ami ejiji responsablidade husi governo ba responsablidade politika, financeira, sivil e criminal ba pratika sira ne’e tuir lei haruka. 
.

sexta-feira, 12 de outubro de 2012

Parlamento timorense aprova Orçamento retificativo, com abstenção da Fretilin

.

Díli, 12 out (Lusa) - O parlamento timorense aprovou hoje na generalidade o Orçamento retificativo para 2012, no valor de 50 milhões de dólares (38,8 milhões de euros), com a abstenção da Frente Revolucionária do Timor-Leste Independente (Fretilin). 

O orçamento retificativo foi aprovado na generalidade com 40 votos a favor, 23 abstenções e um contra. 

"Optamos pela abstenção, porque ainda vamos votar na especialidade (...) mas este orçamento é um sinal de que as despesas correntes vão aumentar", disse à agência Lusa Estanislau da Silva, deputado da Fretilin.

 Segundo o deputado do único partido da oposição no parlamento timorense, as despesas vão aumentar porque o V Governo Constitucional é muito grande e porque se "prevê uma explosão de despesas públicas" para o Orçamento do Estado de 2013. 

 "Nós vamos ainda entrar na discussão da especialidade e vamos ter oportunidade de questionar os aspetos relacionados com a má gestão a que o atual Governo está a dar continuidade", afirmou. 

O primeiro-ministro, Xanana Gusmão, garantiu na quinta-feira no parlamento que o Orçamento retificativo "não aumenta a despesa geral do Estado para 2012". "

Os 50 milhões de dólares de despesas adicionais líquidas do Fundo Consolidado de Timor-Leste são financiadas na totalidade por poupanças no Fundo das Infraestruturas, mais exatamente do projeto Tasi Mane, o qual não deverá ter despesas significativas este ano", disse Xanana Gusmão. 

Na proposta do Governo de revisão do Orçamento Geral do Estado para 2012, o maior aumento da despesa são 26,9 milhões de dólares relacionados com o pagamento de pensões a antigos combatentes. 

O orçamento retificativo aumenta também para 7,1 milhões de dólares as despesas com as pensões para os idosos e o fundo de contingência (para pagamento de despesas imprevistas e urgentes) para 6,1 milhões de dólares. 

Para os setores da defesa e segurança, estão pedidos aumentos no valor de 2,9 milhões de dólares e 2,4 milhões de dólares, respetivamente. 

 Do valor pedido, 1,2 milhões de dólares estão afetos ao setor da saúde e 1,7 milhões de dólares para reabilitação de escolas e outras instalações do setor educativo atingidos por catástrofes naturais.

 Para a construção e reabilitação de igrejas, o Governo pede mais 1,4 milhões de dólares. 

Segundo o executivo, o Orçamento retificativo reflete também despesas com o navio Nakroma, que faz a ligação a Ataúro e a Oecússi, para abastecimento de água em todo o território nacional e para auditorias externas às contas do Governo. 

Na segunda-feira, terá início a discussão e votação na especialidade. O Orçamento Geral do Estado deste ano, aprovado em novembro de 2011, tinha o valor de 1,7 mil milhões de dólares (1,3 mil milhões de euros). 

MSE // VM. Lusa/Fim
.

Deputadu Estanislau da Silva: “Maske Orsamentu Retifikativu Bo’ot Maibe Sei Laiha Benefisia Ba Povu Tamba Kiak Kontinua Aumenta”

.

Notisia Husi TVTL - Kinta-Kalan, 11 Outubru 2012 

Bancada FRETILIN Iha Uma Fukun Parlamentu Nasional (PN) konsidera orsamentu ratifikativu ne’ebe aprejenta husi kintu (V) Governu konstitusional la dun fo benefisiu ba povu tamba tinan-tinan nomeru kiak no dezempregu aumenta. 

Proposta orsamentu ratifikativu hau debate kinta-feira (11/10) iha Parlamentu Nasional, orsamentu retifikativu ne’ebe aprejenta husi Kintu Governu Konstitusional ba deputadus iha uma fukun, Bakcada opozisaun FRETILIN konsidera orsamentu ne’e rasik la dun fo benefisiu ba povu tamba numeru kiak no dezempregu kontinua aumenta. 

Tamba tuir deputadu FRETILIN katak, tinan-tinan governu kontinua aumenta orsamentu no parlamentu kontinua aprova mais nia benefisiu la senti husi povu kiik iha area rurais. 

 “Hatudu katak, kiak iha ita nia rain ne’e aumenta tan, aumenta liu ona 50%, ida ne’e hatudu katak, investimentu buat ruma sala iha governasaun liu ba i agora governu ne’ebe hatutan sei hatudu katak, sei la halo loos, sei laloos, ida ne’e sinal ida ne’ebe ke la diak e ami hein atu sira bele kurizi hodi halo investimentu ne’ebeke diak iha tinan oin mai para bele benefisia ita nia povu, se la’e ita mai ho promesas bobot, ho investimentu bobot, infraestrutura, maibe ita nia povu nia moris ita la tau matan ho diak,” deklara Deputadu Estanislau. 

 Iha fatin hanesan, deputadu husi Governu Bloku koligasaun kontinua tau esperansa ba V governu atu ezekuta orsamentu ho diak, amske atu haka’as an hodi hadia administrasaun no jestaun finanseira. Tuir agenda ne’ebe iha, debate orsamentu retefikativu iha uma fukun parlamentu nasional sei hala’o durante loron 5.
.

V Governu Aprejenta OR Iha PN: “Orsamentu Ratifikativu 2012 Montante U$ 50 Miloens”

.

Notisia Husi TVTL - Kinta-Kalan, 11 Outubru 2012 

Orsamentu Ratifikativu ba tinan 2012 ho montante dollar Amerikanu miloens 50, Kinta feira (11/10) hahu debates iha uma fukun Parlamentu Nasional. 

 Kinta feira ne’e, iha uma fukun Parlamentu Nasional Kintu (V) Governu Konstitusional aprejenta orsamentu ratifikativu hodi debate iha uma fukun Parlamentu. Iha parejentasaun ne’e, Governu aloka orsamentu ba Ministeriu Petroliu no Rekursu Minarai U$ 6.3 miloens, Ministeriu Turismu U$ 3,9 miloens ba importansia dezenvolvimentu turizmu eskonomia iha futuru, Minsteriu Transporte no Komunikasaun ho Ministeriu Obras Publikas ho montante orsamentu U$ 6.1 miloens no U$ 152.7 miloens, Ministeriu Komerisu Industria no Ambiente ho Sekretariu Estadu foun atu apoiu formosaun seitor privadu U$ 20.9 milloens no 1.9 miloens, Ministeriu Prezidensial Konsellu Ministru U$ 2.1 miloens. 

 Ba tinan 2012 aumentu boot liu iha despezas miloens 26.9 Dolares Amerikanu ba pensoens kombatenetes libertasaun nasional, mileons 7.1 ba pensoens ba idozus, miloens 6.1 ba fundus kontezensia, sei investe mos mileons 2.9 dollar Amerikanu liu husi Ministeriu defeza no seguransa, serkade mileons 2.4 ba bens e servisos ba PNTL. Rekonstrusaun no reabilitasaun Eskola 23 ho instalasoens Edukasaun seluk ne’ebe hetan sobu husi Dezastre Naturais ho investimentu Miloens 1.7, kuidadu saude miloens 1.2 no investimentu ne’ebe sei halo liu husi transferensia publika ba konstrusaun no reabilitasaun igreja hanesan Viqueque, Suai, Fohorem, Ermera no soree hamutuk ho projeiru seluk, relasionadu ho bens star populasaun nian ho valor mileons 1.4 Dollar Amerikanu. 

Relasiona ho despezas tuir kategoria ho numeru ne’ebe sei premeliminar, ezekusaun osan ne’ebe sai ona hanesan, salariu no vensimentu pursentu 63 (63%), bens ho servisos pursentu 64 (64%), kapital minor pursentu 40.7 (40.7%), Kapital Dezenvolvimentu pursentu 31.5 (31.5%), transparansia pursentu 72.6 (72.6%), fundus infraestrutura pursentu 37 (37%) no fundu dezenvolvimentu kapital umanu pursentu 83 (83%). Nune’e, orsamentu retifikativu ne’e hanesan motor aranka ida ba ezekutivu foun, ne’ebe ho firmeza, dedikasaun, optimismo ho korazen sei hakat ba oin hodi haree ba dezafiu tomak ba dezenvolvimentu iha ita nia nasaun doben nian. 
.

quarta-feira, 12 de setembro de 2012

Adriano do Nascimento: "Governu Sei Aprejenta Orsamentu Retifikativu US$ Millaun 50"

.

Notisia Husi TVTL - Tersa-Kalan, 11 Setembru 2012

Governu sei aprejenta orsamentu retifikativu ba Parlamentu Nasional (PN) iha semana ne’e nia laran, total orsamentu retifikativu ba tina ida ne’e hamutuk dollar Amerikanu milaun lima nolu.

Informasaun ida ne’e hato’o husi Vice Prezidenti Parlamentu Nasional (PN) Adriano do Nascimento ba TVTL iha uma fukun Parlamentu Nasional Terca-feira ne’e.

Tuir Adriano katak, bazeia ba informasaun ne’ebe maka iha, Governu sei aprejenta orsamentu retifikativu ba periodu 2012 iha semana ida ne’e nia laran homontante Dolar Amerikanu milaun lima nolu.

"Hau hanoin iha tempo badak, ami simu hotu ona proposta orsamentu retifikativu," dehan Adriano.

Deputado tersera lejislatura ne’e salinete liu tan katak, rajaun Governu atu aprejenta orsamentu retifikativu refere atamba atu bele fasilita serviso no uza hodi selu Gabinete Ministru no Sekretariu foun ne’ebe estabelese iha kintu Governu Konstitusional.

"Depois de eleisaun, Governu foun ida ne’e loke inisiativu foun mos dirasaun foun, nune’e mos iha nia pesoal, ami fiar katak deputadu liu-liu iha koligasaun sei aprova orsamentu ne’e atu fasilita roda aktividade governu ida ne’e nian," dehan Adriano.

Entertantu, Tuir dadus ne’ebe lansa husi organizasaun Luta Hamutuk katak, husi orsamentu jeral Estadu 2012 ho total milaun ida resin, Governu foin maka ezekuta pursentu 40, tamba ne’e, bazeia ba relatoriu refere tuir lolos governu la presiza husu tan orsamentu retifikativu, maibe bele uza osan restu husi orsamentu Jeral Estadu 2012 ne’ebe aloka ba verva refere.
.