Mostrar mensagens com a etiqueta V Governo Constitucional. Mostrar todas as mensagens
Mostrar mensagens com a etiqueta V Governo Constitucional. Mostrar todas as mensagens

quinta-feira, 18 de outubro de 2012

OR Pasa Iha Debate Final; “Estanislau Aleixo: Tusan Implika OJE 2013”

.

Jornal Timor Post - Kinta-feira, 18 Outubru 2012 

Reprejetante Povu husi bancada FRETILIN, Estanislau Aleixo da Silva hateten, tusan hahu husi tinan 2011 to’o 2012 ne’ebe governu iha sei fo implikasaun boot ba orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2013.

 Estanislau informa kestaun ne’e, relasiona ho orsamentu tinan fiskal 2012 nian neebe Parlamentu Nasional aprova ba projeitu tasi mane nian, oras ne’e dadauk governu muda fali iha orsamentu retifikativu nian ba despezas rekorente. 

 Deputadu opozisaun ne’e konsidera, desizaun ne’e tanba membru governu sira laiha kapasidade halo ezekusaun, to’o ikus mai osan ne’e la uza no muda fali ba fatin seluk. “Ida ne’e signifika ita haboot tan despeza korentis, ne’e ninia implikasaun la diak, katak, ita aprova orsamentu atu redus despezas korentis, maibe realidade laiha,” dehan estanislau. 

Nia hateten, desizaun governu nia ne’e akontese tanba estrutura kintu (V) Governu konstitusional ne’e boot tebes. 

Nia hatutan, despezas iha IV Governu sei barak, ezemplu orsamentu ba seitor privadu barak seidauk selu, seidauk tan tusan sira seluk, maibe ida ne’e seidauk selu agora ho fali orsamentu retifikativu. 

“Enkuantu tusan kontinua aumenta, no sei lori implikasaun ba orsamentu jeral 2013, ida ne’e bele impede progresu dezenvolvimentu iha futuru, tanba orsamentu jeral selu tuir tusan estadu,” dehan Estanislau. 

Problema hirak ne’e akontese tamba tuir nia, governu laiha kapasidade halo jestaun, entaun so hatene maka husu, maibe kapasidade atu halo ezekusaun laiha.
.

Australia sees decision on Timor Sea gas development within yr

.

By Manolo Serapio Jr - Tue Oct 16, 2012 - REUTERS 

 * East Timor, Woodside have disagreed on how to develop gas 

 * Woodside says continuing meetings with East Timor 

SINGAPORE, Oct 17 (Reuters) - Australia anticipates a decision on the development of gas resources under the Timor Sea within the next year and expects East Timor to honour a treaty between the two countries to develop the gas, Australia's resources minister said. 

 Martin Ferguson was responding to local media reports that East Timor was on the brink of walking away from a treaty between the two nations to develop the resource. 

 "Clearly we're looking to move toward some decisions (on the Timor Sea gas field) over the next 12 months or so," Ferguson said in an interview with Reuters late Tuesday in Singapore. 

"Timor-Leste and Australia freely entered into a treaty some years ago. We will honour the treaty, we expect Timor-Leste to do the same." 

 Officials in East Timor, also known as Timor-Leste, could not immediately be reached for comment. Australian oil and gas firm Woodside Petroleum and East Timor have been stuck in a sometimes bitter debate on how to develop the Greater Sunrise gas fields for years. 

Woodside would prefer to build a floating liquefied natural gas (LNG) plant, which the company says would be the least costly option. East Timor favours an onshore plant within its borders which it has argued would provide more jobs and economic development. 

 The Australian Broadcasting Corporation reported on Tuesday that a Timorese government lawyer was in Australia lobbying government officials in Canberra and had said that the small island nation could "easily find a new partner" to develop the gas. But Ferguson said East Timor had not communicated that intention to his department. 

"The comments made publicly were certainly not made privately in discussions with my department last week. (The lawyer) is not the Timor-Leste government, he is a representative of a U.S. law firm," Ferguson added. 

Woodside said Wednesday it is continuing talks with East Timor and met with the Timorese government in September, when it agreed on a timetable for a series of future meetings to share technical data on gas development plans.

 "We look forward to further discussion on the development of Greater Sunrise," a spokesman said in an emailed statement to Reuters. (Writing by Rebekah Kebede; Editing by Joseph Radford) .
.

quarta-feira, 17 de outubro de 2012

Timor may walk away from gas treaty with Australia

.


 East Timor may walk away from its treaty with Australia and Woodside Petroleum over the development of oil and gas fields in the Timor Sea. 

The three parties are signatories to an agreement that governs the rights each have to the resources under the Timor Sea. 

Timor has been pushing for a pipeline to be built from the Greater Sunrise gas field in the Sea to a yet-to-be-built processing plant on its south coast.

 It believes the pipeline would create much needed jobs and infrastructure for East Timor.

 But resources giant Woodside says this would not be commercially viable, wanting to build an offshore floating platform instead. 

 Timorese government lawyer Pierre-Richard Prosper has been in Australia lobbying government officials in Canberra to support Dili's position over a pipeline.

 "This is not simply an issue between Timor and the operators," he said. 

 "When you look at the treaty there is also another party, that is the Government of Australia, so they have a voice, and they have the opportunity to speak up and cite a preference." 

Mr Prosper says East Timor is mulling leaving the treaty when it expires in February next year. 

"Timor could easily find a new partner that would be willing to have a pipeline to come through," he said. "

Up in the northern part of Asia there is a big country there that I am sure would be very interested in an opportunity to have some gas."

 Changing boundaries? 

 East Timor would spark a battle for a new maritime boundary if it walks away from its treaty with Australia and Woodside Petroleum. 

The boundary presently in place between East Timor and Australia only exists because of the oil and gas treaty. 

 An international law expert at the Australian National University, Professor Donald Rothwell, says the changes may be drastic. 

 "There could in fact be quite a radical shift in the way in which the boundaries are aligned if a permanent boundary were settled," he said.

 He says the shift could also affect both countries resources and fishing rights. 

 "That would extend to both sea bed resource rights, living column resource rights, such as fish and also other rights to associated activities within that region which could prove to be quite valuable in terms of biodiversity for example," he said. 

 Professor Rothwell says the relationship between Australia and East Timor will also be at stake should Dili leave the treaty.

 "When a treaty has been concluded in good faith between two countries, if one of those countries is to unilaterally break the terms of that treaty, that in my view does have a significant impact upon the ongoing relationship between two counties and will inevitably lead to a lack of confidence as to the ability of those countries to reach a new treaty arrangement," he said. 

The Australian Foreign Minister and Resources Minister have declined to comment on the issues raised by East Timor. .
.

domingo, 14 de outubro de 2012

Deklarasaun bancada FRETILIN encerramento debate OR‏

.

Interversaun husi bancada FRETILIN: apresiasaun dala ikus taka debate OR

Apresenta husi deputada Josefe Pereira no Nina Rangel:

Ami hakarak hahu ami nia nia intervensaun katak iha periude audiensia publika, em termus de tratamentu ba instituisoens Estadu ami hare iha desekilibriu entre orgaun Ezekutivu I orgaun Legislativu iha nasaun ida ne’e, ami regista Governu iha apoiu “batalhaun” (liafuan husi Ministra Financas rasik) refere ba asesores I teknikus, enkuantu Parlamentu nudar orgaun fiskalizador la iha asesor I teknikus ho numeru minimu atu bele halao nia servisu ho diak. Iha real situasaun ida ne’e maka Bancada Parlamentar FRETILIN mai halo apresiasaun ikus ba Proposta de Lei Orsamentu Jeral do Estadu Retifikativu 2012 nebe’e apresenta husi Governu atu implementa iha tempu fulan tolu remata tinan Orsamentu. 

Orsamentu Rektifikativu ida ne’ebe governu hatene hili estratejia hodi koloka rubrika Veteranus no rubrika Idosozos hanesan perioridade ba proposta orsamentu Rektifikativu ida ne’e hodi sai hanesan forma ida atu inpoin ba Parlamentu atu aprova maibe realidade hatudu Orsamentu Rektifikativu ida ne’e iha tusan barak atu selu. 

Hare ba Estrutura Organika V Governu Konstitusional, depois de rona liutia iha audiensia publika membrus Governu sira, hatudu klaru iha sobrepozisaun barak funsaun entre membrus governu, I hatan ba kestaun ida ne’e Chefe do Governu iha apresentasaun 

Programa Governu nian fo razaun ba Organika foun hodi justifika katak membrus V Governu Konstitusional aumenta barak liu IV Governu atu bele responde ba moris povu nian, maibe ami duvida ho numeru membrus governu barak bele responde ba situasaun moris povu nian tanba V Governu Konsitusional sei halo experimentasaun ba sira nia sistema rasik iha funsionamentu nebe seidauk bele garante katak bele responde situasaun moris povu nian, tanba sai referensia ami halo avaliasauan IV Governu nebe hatudutia ona nia resultadu. 

Enkuantu Governante sira sei buka halo eksperimentasaun ba modelu governasaun, iha fatin seluk povu ezizi ho halerik atu responde lalais ba situasaun sira nia moris lorloron ba asesu nesesidades bazikas hanesan be mos, aihan, folin produtus primeira nesesidade nebe asesivel ba sira nia kbiit, infraestrutura Estrada diak, servisus bazikus saude diak no servisus bazikus edukasaun nebe diak. 

Impresta deit Sr, Deputado Aderito Hugo nia liafuan iha audensia publika ho Ministerio kompetente Rekursus Naturais hateten, tuir lolos Governo la presija hasai osan husi fundu petrolio ba Projectu Tasi Mane nebe ikus mai la realize hodi bele hetan funan. 

Governu iha apresentasaun ba Proposta OJE 2012 defende nia prioridade politika desenvolvimentu nasional focus liu ba mega projetus infraestrutura Tasi Mane, maibe nia resultadu hatudu duvida mai ami katak planeamentu sala tamba estudus teknikus sala maka projetu labele implemeta, I Governu hasai fali milaun 50 husi Ptojetu Infraestrutura Tasi Mane hodi halo despesas rekorentes tanba numeru membrus governu aumenta no hodi atu selu tusan. Iha audiensia publika ho responsavel ba Ministeriu Financas ami kestiona ba gastus Fundu Contingensia, maibe ami seidauk hetan resposta ba informasaun gastus Fundu Contingensia nebe Governu gasta hotu tia ona osan I husu tan aumentu osan milaun 6 maske Governu justifika katak osan Fundu Contingencia kiik la to montante 5% nebe’e preve iha lei.

 Sr. Prezidente,

 Lorloron media fo notisia povu nia halerik ba be mos iha sidade Dili no iha fatin-fatin iha Timor Leste laran tomak maibe Projetu Be mos ba Zumalai iha OJE tinan 2012 tuir informasaun departamentu kompetente, governu transfere ba selu fali tusan, tusan barbarak nebe’e Governu halo iha OJE ne’e sinal klaru katak Governu la kumpri tuir Lei Orsamento e Gestao Financeira ne’e mos prova katak Governu ladun fo’o atensaun ba nesesidade baziku povu nian hanesan be mos nebe lorloron povu halerik. 

Timor Leste iha difikuldade bot atu tama iha jogo kompetitividade internasional tanba iha obstakulus balu nebe sai urgente atu resolve, hanesan kresimentu populasional nebe’e a’as tebes, TL mos regista hanesan pais nebe salariu a’as maibe ho produtividade kik I Timor Leste mos regista hanesan nasaun nebe’e iha inflasaun a’as. 

Situasaun ida ne’e kontribui ba hasae inflasaun bot iha Timor Leste nebe’e ohin loron to’o 17%, situasaun nebe’e difikulta Timor Leste bele kompete iha transaksi komersial internasional no la fo kbiit ba sira nebe kbiit laek atu bele iha asesu atu sosa ai-han no artigus primeira nesesidade.

 Ami tenta halo avaliasaun ba politika gestaun finanseira Estadu iha tinan lima nebe’e ita gasta osan barak maibe nia resultadu iha povu nia moris sei minimu liu, ami preokupa tanba bainhira iha osan barak maka moras korrupsaun mos sai buras, kompara ho moris ema lorloron hanesan ema nebe’e de repenti deit sai riku/orang kaya mendadak, tanba riku de repenti la hatene atu gasta osan didiak entaun dala ruma ita fakar osan deit, tanba osan barak monu iha grupu kik ida hamosu “gengsi gedeh-gedehan”, hanesan habitus foun mosu iha ita nia sociedade nebe’e hetan mudansa kuaze radikal, tempu uluk bainhira ema mate ambienti sai triste, ohin loron ema mate sai ambiente hanesan festa, hatudu husi aihan ho bebidas oioin to tua, ohin loron la iha diferensa ema mate ho festa sira seluk iha elite nia le’et, ita nia sociedade sai ona sociedade konsumista nebe’e la produs buat ida, iha informasaun iha ministeriu balu lorloron hameno aifunan fresku husi Bali. 

 Iha apresentasaun Proposta OJE 2012 ami kestiona Governu konaba orsamentu bot I iha tempu neba ami duvida Governu bele ezekuta orsamentu ne’e ho diak, tanba iha eventu politiku importante rua Eleisaun Presidencial I Eleisaun Parlamentar nebe’e sei hasai tempu Governu nian atu halao sira nia kanar, tanba Governu sei funsiona deit hanesan governu gestaun, maibe’e governu ho nia maioria iha Parlamentu aprova deit orsamentu bot nebe’e ikus mai labele ezekuta, tuir deklarasaun husi Ministra Financas bainhira halo apresentasaun ba Proposta Orsamentu Retifikativu 2012 iha loron 21 Setembru iha audiensia iha Parlamentu Nasional, ikus mai Primeiru Ministru rasik mos konfirma tamba IV Governo iha mandate ikus liu hala’o deit knar hanesan Governo de Gestaun. 

 Hare ba mapa reseitas domestika, ami sente preokupadu ho ita Timor Leste nia situasaun nebe’e hatudu retratu la iha sustentabilidade ba futuru nasaun ida ne’e, nasaun nebe’e sai dependente kuaze total ba reseita minarai, karik ita nia tasi hetan desatre bot ida nebe’e produsaun sai paradu, sa destinu los maka hein ita nia nasaun? 

Tanba iha tinan lima nia laran iha indikador seluk, Governu la konsege halo kolekte ba reseitas domestikas nebe’e bele kobre despesas ba salariu no bens servisus hodi kobre despesas rekorrentes. Ironia tebes bainhira ita koloka hanesan susesu bot Timor Leste nian iha kresimentu ekonomiku, maibe realidade la koresponde tuir moris povu nian nebe pobreza aumenta liu tan, numeru desempregu sae a’as, mal nutrisaun mos aumenta, mortalidade infantil a’as, mortalidade inan mos sei a’as, inflasaun nebe sahe a’as tebes liu nasaun seluk iha ita nia area geografika hodi halo sira nebe kbiit laek sai kbiit laek liu tan ho numeru grafiku desempregu nebe’e a’as. 

 Ami hakarak kestiona ba falta de publikasaun husi Governu ba resultadu Inquerito de Rendimento Familiar nebe nia resultadu hatudu iha indikasaun kiak aumenta barak liu tan iha tinan hirak ikus ne’e, tinan sira nebe’e Timor Leste halo investimentu publiku bot liu husi nia Orsamentu Jeral Estadu, numeru indikador kiak sae, ne’e hatudu katak Governu failla iha nia politika desenvolvimentu ekonomiku nasional. 

Exelecias,

 Halo balansu orsamental ba gestaun Orsamentu Jeral Estadu, indikasaun hatudu katak iha aumentu osan gasta barak liu osan nebe previstu iha OJE 2012 hatudu katak ezekusaun orsamentu iha falta disiplina orsamental hodi hakanek Lei Orsamentu e Gestaun Finanseira no. 13/2009 hamosu tusan ba estadu. Razaun barak ami bele apresenta maibe razaun ida nebe ema hotu hatene maka Projetu Portu Naval Hera. 

Resultadu projetu Portu Hera hahu husi nia prosesu kontratu to remata projetu sai preokupasaun ba ami nudar ezemplu factual ba politika gestaun finanseira husi Governu nebe’e ita bot lidera nebe’e la obedese regras legais nebe eksisti hanesan Lei Orsamentu e Gestao Financeira I tuir ami nia interpretasaun ba lei ida ne’e ami husu pesiza iha investigasaun tanba iha krimi negligensia nebe’e lori konsekuensia hatodan kofre Estadu Timor Leste ho kustu nebe’e bot tebes, osan nebe’ ita presiza atu hadia povu nia nesesidade bazika. 

 Sr.Primeiru Ministru responde ba deputadu sira ohin dader mai konfirma deit katak politika reforma Sua.Ex. nian la resolve problema, mai kriatan problemas barak liutan tamba ne’e baa mi politika reforma falla, tamba reforma ba sistema sala maka hamosu funsionariu fiktisius, mate klamar tuir liafuan PM nian, Veteranus fiktisius, idosozos fiktisius mate klamar barak tan.

 Em geral, Sua Ex. PM rekonhese mal gestaun, mal administrasaun ho nia konsekuensias hotu ba getaun financeira orsamentu geral do estadu iha IV governu konstitusional, tamba ne’e bazeia ba pontu 1), 2) e 3) artigu 46 Lei Orsamentu Gestaun financeira ami hanoin governo labele rekonhese deit sala maibe ami ejiji responsablidade husi governo ba responsablidade politika, financeira, sivil e criminal ba pratika sira ne’e tuir lei haruka. 
.

sexta-feira, 12 de outubro de 2012

V Governu Aprejenta OR Iha PN: “Orsamentu Ratifikativu 2012 Montante U$ 50 Miloens”

.

Notisia Husi TVTL - Kinta-Kalan, 11 Outubru 2012 

Orsamentu Ratifikativu ba tinan 2012 ho montante dollar Amerikanu miloens 50, Kinta feira (11/10) hahu debates iha uma fukun Parlamentu Nasional. 

 Kinta feira ne’e, iha uma fukun Parlamentu Nasional Kintu (V) Governu Konstitusional aprejenta orsamentu ratifikativu hodi debate iha uma fukun Parlamentu. Iha parejentasaun ne’e, Governu aloka orsamentu ba Ministeriu Petroliu no Rekursu Minarai U$ 6.3 miloens, Ministeriu Turismu U$ 3,9 miloens ba importansia dezenvolvimentu turizmu eskonomia iha futuru, Minsteriu Transporte no Komunikasaun ho Ministeriu Obras Publikas ho montante orsamentu U$ 6.1 miloens no U$ 152.7 miloens, Ministeriu Komerisu Industria no Ambiente ho Sekretariu Estadu foun atu apoiu formosaun seitor privadu U$ 20.9 milloens no 1.9 miloens, Ministeriu Prezidensial Konsellu Ministru U$ 2.1 miloens. 

 Ba tinan 2012 aumentu boot liu iha despezas miloens 26.9 Dolares Amerikanu ba pensoens kombatenetes libertasaun nasional, mileons 7.1 ba pensoens ba idozus, miloens 6.1 ba fundus kontezensia, sei investe mos mileons 2.9 dollar Amerikanu liu husi Ministeriu defeza no seguransa, serkade mileons 2.4 ba bens e servisos ba PNTL. Rekonstrusaun no reabilitasaun Eskola 23 ho instalasoens Edukasaun seluk ne’ebe hetan sobu husi Dezastre Naturais ho investimentu Miloens 1.7, kuidadu saude miloens 1.2 no investimentu ne’ebe sei halo liu husi transferensia publika ba konstrusaun no reabilitasaun igreja hanesan Viqueque, Suai, Fohorem, Ermera no soree hamutuk ho projeiru seluk, relasionadu ho bens star populasaun nian ho valor mileons 1.4 Dollar Amerikanu. 

Relasiona ho despezas tuir kategoria ho numeru ne’ebe sei premeliminar, ezekusaun osan ne’ebe sai ona hanesan, salariu no vensimentu pursentu 63 (63%), bens ho servisos pursentu 64 (64%), kapital minor pursentu 40.7 (40.7%), Kapital Dezenvolvimentu pursentu 31.5 (31.5%), transparansia pursentu 72.6 (72.6%), fundus infraestrutura pursentu 37 (37%) no fundu dezenvolvimentu kapital umanu pursentu 83 (83%). Nune’e, orsamentu retifikativu ne’e hanesan motor aranka ida ba ezekutivu foun, ne’ebe ho firmeza, dedikasaun, optimismo ho korazen sei hakat ba oin hodi haree ba dezafiu tomak ba dezenvolvimentu iha ita nia nasaun doben nian. 
.

sábado, 15 de setembro de 2012

"PM Xanana Promete Lori Pipeline GS Mai TL"

.

Jornal Nacional Diario - Sesta-feira, 14 Setembru 2012

Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmao, promete katak, V Governu Konstitusional ne'ebe nia lidera, sei lori Pipeline Greater Sunrise (GS) mai rai maran Timor Leste nian, atu nune'e bele fo serviso ba povu tomak no mos hasae kresimentu ekonomia nasaun ninian.

Chefe Governu deklara kestaun ne'e iha Parlamentu Nasional, kinta (13/9), bainhira ba aprejenta planu no programa V Governu konstitusional nian iha tinan lima nia laran atu bele hetan apresiasaun husi deputadu III legislatura.

PM Xanana hatutan tan katak, Planu Estratejia dezenvolvimentu Nasional (PEDN) kotempla ona programa no ba longu prazu nian, tanba ne'e iha kintu Governu sei fo perioridade ba hadia infraestrutura bazika, liu-liu ba hadia fatin ba suplay base iha Sub Distritu Suai, Distritu Covalima, refinaria iha suku Betano, sub Distritu Same, Distritu Manufahi, ne'ebe naran projetu Tasi Mane.

"Hau bele hateten iha ne'e (Parlamentu Nasional) katak, Pipeline Greater Surise ita sei lori mai, tanba ne'e mak Governu haree hela ona fasilidade sira ne'ebe atu koresponde ba planu ne'e," dehan PM xanana hodi responde deputado sira husi Bancada opozisaun FRETILIN kona ba planu Governu atu dada Pipeline mai Timor Leste.

Iha Oportunidade ne'e, PM Xanana mos hateten, iha tinan lima nia laran ne'e Governu sei foka liu ba hadia infraestrutura hanesan estrada, Be mos, Saude, edukasaun, no apektu sosial hirak seluk.

Iha oportunidade ne'e, Xefe bancada Partidu FRETILIN, Aniceto Guterres iha plenaria hateten mos katak, nia sente duvidas tebes ho Programa kintu (V) Governu konstitusional ne'ebe aprezenta iha PN, tanba sei la realiza tuir saida mak Governu promete, tanba experensia tinan lima liu ba (Governasaun AMP) promete buat barak, maibe la realiza no povu kontinua halerik ba nessidade baziku no infra-estrutura, maske Governu fakar osan povu nian barak.
.

Programa V Governu La Determina Tempo: "Bancada Opozisaun FRETILIN Konsidera Programa Borong"

.

Jornal Nacional Diario - Sesta-feira, 14 Setembru 2012

Haree ba aprezentasaun programa V Governu Konstitusional nia neebe la determina tempu ba kurtu prazu no mediu prazu, Bancada Opozisaun FRETILIN konsidera Programa borong.

Deputada Josefa Pereira, iha nia intervensaun ba Programa V Governu konstitusional, nia hateten, programa Kintu (V) Governu nia ne'e kuaze laiha tempu determinadu, iha programa ida no rua deit mak termina nia tempu.

"Programa sira ne'e ita haree hanesan programa borong hotu deit, tanba la determina nia tempo no laiha kurtu prazu no mediu prazu," dehan Josefa.

Nia esplika, Governu la estabelese programa saida-saida deit maka atu halo iha kurtu prazu no mediu prazuneebe sei sai hanesanalisersa ida ba planu asaun anual determina, toó iha loron ikus tama ba tinan lima sei mosu projetu emergensia bar-barak no difisil atu halo fiskalizasaun neebe diak hodi hatene balansu kona ba programa V Governu nian ne'e lao oin sa.

Nune'e mos deputadu Estanislauda Silva dehan katak, ho laiha determinasaun tempu kona ba programa V Governu ne'ebe fo impaktu gasta osan makaas.

"Projetu ida ne'e kuandu ita la determina nia tempo ba kurtu prazu, maka ita haree programa raut deit, la hare ba nia tempo, maibe mai sapu rata hotu," komenta Estanislau.
.

quinta-feira, 13 de setembro de 2012

FRETILIN Kritika Maka'as Programa Governu: "Deputadu Bloku Koligasaun Sai 'Penontong"

.

Jornal Nacional Diario - Kinta-feira, 13 Setembru 2012

Iha Kuarta (12/9) horseik Parlamentu Nasional (PN) halo apresiasaun ba programa V Governu Konstitusional ne'ebe atu implementa ba tinan naruk hodi hasai povu husi pobreza ba moris diak.


Bainhira PM Xanana Gusmao remata nia diskursu, Prezidenti PN loke sesaun debate ho situasaun livre i uza minutu 5 kada deputadu atu hato'o sira nia apresiasaun.

Maioria Bancada FRETILIN fo kritikas ne'ebe manas ba programa Governu nian, tanba konsidera Governu ne'e mehi deit iha loron manas hodi estraga povu nia osan.

Tanba, realidade hatudu tinan lima Governu laiha progresu signifika iha area infra-estrutura, maske lao laiha kualidade, ho kritikas hirak ne'e, nune'e, deputadu husi bloku koligasaun balun sai penonton.

Nune'e, Prezidenti bancada FRETILIN Aniceto Guterres Lopes hatete katak, programa ne'e mehi no ambisouzo de'it, tamba kabe ba governasaun anterior (tinan lima ba kotuk) promesas sira ne'e seidauk implementa hotu, maske implementa maibe laiha kualidade, oinsa mak atu implementa tan programa ida furak hanesan ne'e.

"Hau konkorda ba PM nia liafuan katak, programa ne'e ambisiozu i hau senti ne'e mehi deit, tanba ita hare fila fali ba kotuk buat barak ke Governu husik hela, maske halo maibe nia rejultadu sei laiha, tanba programa hirak ne'e atu implementa iha tinan lima, ne'e imposivel," dehan deputadu Aniceto Guterres iha sala plenaria PN.

Nune'e mos Vise Prezidenti Bancada FRETILIN Francisco Miranda Branco hatete katak, programa ne'e kapas tebes, maibe sei estraga povu nia osan, tanba haree deit ba programa atu hari uma ba komunidade, nia haruka halo kedas iha rai liur maka haruka mai, entaun Timor Leste presiza hasai osan barak atu harii umka ba komunidade.

"Ami lakestiaona kustu, maibe ami kestiaona se karik hanesan ne'e benefisiu no kualidade duni ka lae ba povu, tanba referensia husi tinan lima ba kotuk ami preokupa," dehan nia.

Deputadu ne'e realsa katak, bainhira aprejenta planu ne'e katak povu tomak sei hetan benefisiu, maibe realidade kuandu mosu oin seluk, ida ne'ebe goza ne'e grupu balun de'it, ne'ebe tenki muda mentalidade ida ne'ebe gasta osan laiha benefisiu ba povu.
.

Governu Aprezenta Programa Tinan 5: "Xanana: Sei Lori Moris Diak Ba Povu"

.

Jornal Nacional Diario - Kinta-feira, 13 Setembru 2012

V Governu konstitusional ne'ebe lidera husi Primeiru Ministru Kay Rala xanana Gusmao ofisialmente aprejenta programa governu ba tinan 5 (2012 to'o 2017) nian ba Parlamentu Nasional (PN).

Iha aprezenta planu Governu nia ne'e, PM Xanana hateten, programa governu nia ne'e sei lori dezenvolvimentu no moris diak ba povu Timor Leste.

Planu Governu tinan lima (2012-2017) ne'e, rejumu iha perioridade kapital sosial, dezenvolvimentu ekonomiku, no kriasaun empregu, infra-estrutura e reforsa konsolidasaun iha kuadrus institusional.

Iha seitor kapital Sosial, PM Xanana dehan, sei investe makas iha area saude hodi hasae kualidade no asesu ba saude, edukasaun, formasaun profesional, informasaun, justisa sosial no ba kultura.

PM Xanana mos afirma katak, tinan lima mai ne'e governu promete atu hadia kondisaun eskola, rejolve problema meza kadeira no hadia kualidade edukasaun.

Nune'e mos iha seitor infra-estrutura, governu sei hadia tomak estrada nasionais, distritais no rurais ho planu implementasaun ne'ebe fazeadas.

"Atu hadia tomak estrada nasionais, distritais no rurais, konstruksaun foun estrada Dili-Manatuto-Baucau, konstruksaun foun estrada Manatuto ba Natarbora, konstruksaun foun Estrada Dili-Likisa-Bobonaro, no hahu projeitu rodaviariu, Dili, Aileu, Maubisse-Aituto, Ainaro to'o Kasa," dehan PM Xanana.

Aliende ne'e, PM Xanana mos dehan, sei halo mos konsepsaun ba programa regional ba konstruksaun Porto no sei haree Porto foun no halo reparasaunb ba Porto ne'ebe iha ona hanesan, instalasaun entre Laga, Baucau, Lauteme, Atauro, Cairavela, Manatuto ho Wekusse.

Iha parte Aeroporto, sei hasia mos aeroporto Nicolau Lobato no aeroporto Baucau, sei dezenvolve nuudar Aeroporto ba karga no sei sai baze militar.

"Sei dezenvolve planu aviasaun ba distritu hodi rehabilita pistas areas iha Suai, Oekuse,Lospalos, Maliana, Vikeke, Atauro no Same," Promete Xanana.

Planu tinan lima, PM Xanana dehan, sei aproveita masimu ho seitor petrolifeiru neébe sai hanesan pilar fundamental ba dezenvolvimentu Timor Leste tanba rikusoin mina neébe mak iha bele multiplika benefisius ba Timor oan tomak.

Le'e mis iha ne'e: ME halo ona planu no tau ona osan ba merenda escolar, ba alunu ida hamutuk $0.15 centimu/ loron.
,

quarta-feira, 12 de setembro de 2012

Mandatu PN II Lejislatura Remata: "Kareta MP Pajero Lelaun US$9000"

.

Jornal Nacional Diario - Kuarta-feira, 12 Setembru 2012

Kareta membru Parlamentu Nasional (PN) segundo Lejislatura nian ho merek Pajero nebe fahe ba deputadu sira ne'e, Parlamentu Nasional sei fo lelaun ba deputado segundu lejislatura rasik ho folin US$9000.

Informasaun ne'e hato'o husi eis membru Parlamentu Nasional segundo Lejislatura ida ne'ebe JNDiario lokohi publika nia naran foin lalais ne'e iha nia rejidensia Fatuhada, Dili.

"Kareta ne'e uja tinan lima ona maibe lelaun ba ami karun la halimar," dehan deputado ne'e.

Wainhira JNDiarion konfirma ba meja PN, segundu lejislatura nian, nia dehan sei halo lelaun tuir fase tolu.

Konsellu Administrasaun sei tau kriteria tolu mak hanesan, Primeiru, fo Prioridade ba sira nebe mak uluk uza kareta ne'e, segundu, karik sira lakohi bele transfere fali ba deputado III lejislatura, no terceiro, bele loke lelaun ba funsionariu parlamentu nian, maibe karik sira mos lakohi bele loke ba publiku.

"Fase hirak ne'e tuir ona ita nia lei organiku iha PN nebe mak publika ona iha Jornal Republika, agora prosesu lelaun kareta ne'e tama ona ba fase tekniku nian no prepara ona atu halo lelaun," dehan Segundu Vice Prezidenti PN Aderito Hugo, Tersa (11/9) iha uma fukun PN.

Nia esplika, ba deputado ne'ebe re-eleitu fali ne'e, sira mos iha diretu hanesan ho deputado ne'ebe la-eleit, tanba tuir definisaun conselhu administrasaun nian hateten ona, deputado re-eleitu no la re-eleitu iha diretu hanesan atu halo lelaun ba kareta MP nian ho no matrikula 88.
.

Prezidenti TR Claudio Ximenes: "Membru Governu Seidauk Deklara Riku Soin Ba TR"

.

Jornal Nacional Diario - Kuarta-feira, 12 Setembru 2012

Prezidenti Tribunal Rekursu (TR), Claudio Ximenes deklara, to'o ohin loron laiha membrus do Governu ida maka deklara ninia riku soin ba Tribunal Rekursu.

"To'o agora Sr. Prezidenti da Republika maka entrega tiha ona, hau hanoin ema seluk, nein ida seidauk hato'o tan deklarasaun kona ba rendimentu ne'e," informa Prezidenti Tribunal Rekursu (TR), Claudio Ximenes ba Jornalista sira Tersa (11/9) iha Palacio Prezidenti Bairo-Pite, Dili, hafoin sorumutu ho Prezidenti Republika Taur Matan Ruak.

Maske nune'e, Claudio Ximenes hateten katak, sei iha tempu ba membru Governu sira atu deklara sira ninia riku soin ne'e ba orgaun refere.

Tuir lei ne'ebe iha katak, membru Governu sira ne'e iha tempo loron 60 hafoin tomada de posse hodi deklara riku soin ba Tribunal Rekursu, maibe Governu foun ne'e foin funsional loron 34, tan ne'e sei iha tempo loron 26 atu deklara riku soin ba Tribunal Rekursu.

"Governu foin tama iha funsaun semana hirak ba kotuk ne'ebe sei iha tempu para sira atu aprezenta deklarasaun ida, ami seidauk fo hatene tanba tempu ba sira atu aprezenta ne'e seidauk liu," haktuir Claudio Ximenes.

Prezidenti Tribunal Rekursu ne'e hatutan tan katak, Tribunal Rekursu sei fo hatene ba membrus do governu sira para deklara sira ninia riku soin tuir lei ne'ebe maka preve tiha ona iha Konstituisaun.

Nune'e Claudio Ximenes mos dehan katak, atu labele duvida husi povu no sosiedade sivil kona ba transparansia no kombate korupsaun iha futuru, dalan diak liu mak membru governu sira tenki hatama deklarasaun riku soin ba Tribunal rekursu.

"Tenki fo hatene ba Governu para atu haruka deklarasaun n'e mai," dehan Claudio Ximenes.
.

segunda-feira, 10 de setembro de 2012

Halais Dezenvolvimentu; "PM Xanana Fahe Projeitu La Liu Prosesu Tenderizsaun"

.

Jornal Independente - Segunda, 10 Setembru 2012

Primeiru Ministru Xanana Gusmao rekoinese fahe de'it projeitu (single source) laliu prosesu tenderizasaun tanba hakarak alais dezenvolvimentu tuir realidade ne'ebe maka Timor Leste infrenta dadaun.

Timor Leste agora dadaun iha prosesu konstrusaun Estado, katak setor hotu foin hahu dezenvolve an, tanba ne'e atu aselera dezenvolvimentu, rai ne'e e labele halo tuir politika nasaun seluk ne'ebe mak dezenvolvidu tiha ona.

Buat barak Kintu Governu konstitusional sei hadia, haida mos leis, tanba lei balun kopia husi rai balun deznevolvidu tiha ona i atu palika iha ita nia realidade, susar tebes," dehan PM Xanana iha Ponte omoro (9/9).

Nune'e, maske projeitu barak laliu husi tenderizasaun, Xanana kontinua garante kaer metin nafatin prinsipiu transparenia no kualidade.

"Saida mak ita labele lakon mak iha prinsipiu kona ba transparansia, prinsipiu kona ba kualidade projeitu, ne'e mak importante ita labele lakon, restu buat barak ita tenki halo tuir ita nia prosesu," dehan PM Xanana.

Makse PM Konfiansa ba kualidade projeitu maibe, iha fulan kotuk, membru Parlamentu Nasional sira kestiaona maka'as kona ba kualidade projeitu, liuliu estrada no eletrisidade.

Projeitu Estrada no bronjong foun iha kapital Dili, kuaze at ona, liliu Projetu Portu Naval Hera ne'ebe gasta osan barak maibe Ponte ne'e tohar fila fali ona.

Maski nune'e, PM Xanana dehan, projeitu eletrisidade nian fahe deit ba veteranu sira tanba atu hadia sira nia moris maske hetan kritika.

"Ita hotu rona eletrisidade fahe ba veteranu sira, mos hakilar makas, kutadu (ba sira), pakote referendum mos mosu ho fahe, tuir prinsipiu univesiais, ita sala boot, mais presiza duni," dehan xanana.

Maibe kuandu projeitu laiha kualidade, PM Xanana dehan, tenki eziji nafatin atu bele halo ho kualidade.

"Iha Kintu Governu konstitusional husi membru Governu to'o servedor estado hau lakohi hare tan buat ida dehan katak, diak hela de'it," dehan PM Xanana.
.