segunda-feira, 6 de julho de 2015

PN HAFRAKU SISTEMA JUDISIAL

.


Timor Post - 06 de julho de 2015

Díli- Asia Justice and Rights (AJAR) konsidera Parlamentu Nasionál mak durante ne’e kontribui hodi hafraku sistema judisiáriu iha rai laran, tanba halo rejolusaun oi-oin ba benefísiu privadu.

Diretór ejekutivu AJAR, José Luis Oliveira hatete, karik sistema judisiáriu ne’e fraku, se mak halo fraku? Agora se mak atu responsabiliza? Vicente Guterres mós iha responsabilidade hotu ba problema ne’e. Prezidente Parlamentu Nasionál tuir loloos tenke halo polítika ida ne’ebé di’ak hodi bele defende sistema judisiáriu iha Timor-Leste. Parlamentu Nasionál rasik mak halo rezolusaun hodi hafraku sistema judisiáriu iha Timor-Leste.

“Agora se iha nasaun ne’e mak Tribunál fraku ona, entaun ita nia soberanu ne’e la sólidu ona. Ita nia soberanu ne’e mós tenke haré hosi ita nia tribunál sira nia servisu ho imparsialidade. Se Vicente ko’alia hanesan ne’e, inklui nia mós,” hatete José Luis Oliveira ba Timor Post iha Farol-Dili, Sesta (03/07).

Nia hatutan, durante ne’e deputadu sira iha Parlamentu Nasionál preokupa liuba sira nia a’an rasik. Hodi halo lei ba sira nia benefísiu privadu. Tanba realidade hatudu to’o agora nivel salárial ba juíz sira la seguru kompara ho Deputadu sira iha Parlamentu Nasionál. Lei pensaun vitalisia de’it to’o agora laiha alterasaun.

JSMP lamenta ho krítika Prezidente Parlamentu Nasionál kona-ba kredibilidade sistema judisiáriu Timor-Leste. Iha Reuniaun Plenária 30 Juñu 2015, Prezidente Parlamentu Nasionál, Vicente Guterres, ne’ebé prezide reuniaun ne’e, hato’o nia lamentasaun kona-ba sistema justisa Timor-Leste nian.

Iha nia intervensaun haktuir katak Parlamentu Nasionál (PN), liuhosi Asembleia Konstituante bainhira hakerek Konstituisaun RDTL nian atribui podér boot tebes ba tribunál hodi hala’o justisa lori povu nian naran, maske la eleitu hosi povu.

Prezidente Parlementu Nasionál afirma katak tribunál la uza podér ne’e hodi halo justisa ne’ebé loos. Sistema justisa Timor-Leste nian uza ba vingansa pesoál no persegisaun ba interese individu ka grupu ida nian. Tribunál mós la respeita segredu justisa ne’ebé sagradu tebes no la iha respeitu ba dignidade ema nian hanesan prevee iha Artigu 1 Konstituisaun.

Iha parte seluk, deputadu Francisco Branco hosi Bankada Fretilin la simu ho intervensaun Prezidente Parlementu Nasionál nian. Nia hatete katak PN la’ós halo fali favór ba tribunál hodi fó kompeténsia ne’e. Kompenténsia ne’ebé atribui ba tribunál ne’e universál, la’ós iha Timor-Leste de’it. Deputadu Branco hatutan tan katak Tribunál Timor-Leste nian seidauk viola segredu justisa ruma no la hanesan ho rai sira balun.

Iha rai sira ne’e, informasaun kona-ba investigasaun sai hotu iha Facebook, iha Timor la akontese hanesan ne’e. Ne’e duni sistema justisa Timor-Leste nian di’ak liu rai sira ne’ebé ukun aan liu tinan atus haat ona. Nia husu atu la bele dramatiza sistema justisa Timor-Leste nian.

“JSMP lamenta ho intervensaun Prezidente Parlamentu nian no konkorda ho Deputadu Branco nian katak la bele dramatiza sistema justisa Timor-Leste. JSMP husu komponente hotu-hotu, partikularmente órgaun soberanu sira atu respeitu kna’ar órgaun idak-idak nian ne’ebé Konstituisaun atribui ona atu bele kontribui mós ba dezenvolvimentu no konsolidasaun sistema justisa Timor-Leste nian,” esplika Sampaio.

JSMP hanoin katak nu’udar Prezidente Parlamentu Nasionál, tuir loloos tenke kontribui hodi hametin funsionamentu instituisaun judisiáriu sira no la bele halo deklarasaun ne’ebé la refleta realidade atuál. Maske sistema judisiáriu ho limitasaun oioin, maibé instituisaun judisiáriu sira ne’e kontinua halo esforsu hotu ne’ebé posivel atu garante justisa ba ema hotu no lori ema sira ne’ebé komete krime responsável iha lei nian oin.

JSMP fiar katak tribunál sira servisu tuir regra no hahi ass tebes valór no prinsípiu sira kona-ba prezumsaun ba inosente, igualidade no universalidade iha lei nia oin, direitu ba defeza no naran di’ak no prinsípiu sira kona-ba julgamentu justu. Tribunál sira mós kesi-an metin ba provizaun prosesuál sira kona-ba prinsípiu inkéritu no segredu justisa. Tanba ne’e se tribunál sira la respeita no viola karik prinsípiu hirak ne’e, tantu induvidu ka grupu sira ne’ebé sente prejudikadu no ofendidu tanba aktu prosesuál ruma, iha direitu legál atu aprezenta kontestasaun no reklamasaun ba tribunál .

JSMP hanoin katak ema hotu iha direitu konstitusionál hodi defende-an, maibé dalan di’ak no justu liu mak iha tribunál. Tanba ne’e, se ema ruma sente hetan tratamentu ne’ebé la justu no viola prinsípiu sira kona-ba julgamentu justu, dala úniku liu mak tenke aprezenta no reklama ba tribunál atu rezolve, la’ós liu hosi deklarasaun polítiku. JSMP hanoin katak importante atu autoridade públiku sira, la bele kahur kazu individuál ruma hodi jeneraliza no konklui katak sistema justisa falla totalmente.
.
Tuir observasaun JSMP nian durante ne’e, órgaun soberanu sira seluk, liu-liu Governu no Parlamentu Nasonál halo intervensaun maka’as ba funsionamentu sistema justisa formál Timor-Leste nian, ne’ebé la tuir ona saida mak Konstituisaun haruka. JSMP espera katak prátika sira hanesan ne’e la bele akontese tan iha futuru. (oki)
.

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.